Prokuratuur: omavalitsused ei tee korruptsiooni uurimisel piisavalt koostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei ja prokuratuur väidavad, et Ida-Virumaal ei tee kõik omavalitsused korruptsioonijuhtumite ilmnemisel uurimisasutustega piisavalt koostööd. Maakonna suuremad omavalitsused ei nõustu etteheitega.
"Mulle meeldivad rohkem need omavalitsused, kes tulevad uurimisega kaasa ja püüavad rikkumiste ilmnedes olukorda parandada," rääkis Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross. Ta tõi näiteks Tartu linnavalitsuse, kus tulid ilmsiks ametnike kuritarvitused kinkekaartidega. "Omavalitsus reageeris ja pani selle võimaluse lukku ning ametnikud ei saanud enam kinkekaarte oma huvides kasutada. Virumaal see aga sageli nii ei ole ja ilmnenud rikkumistele ei reageerita," nentis Gross, kes ei soovinud siiski ühtegi konkreetset omavalitsust nimetada.
Vassivad tunnistajad
Ka Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup, kes on töötanud ka kapos, kinnitas siinsete omavalitsuste passiivsust uurimisele kaasa aitamisel. "See on koostöö küsimus. Ikka ja jälle puutume kokku sellega, et tunnistajad valetavad ja vassivad või ei räägi kõike, mida teavad. Inimesed võiksid mõista, et see on meie kõigi huvides − panna piir korruptsioonile," sõnas Kruup.
Väidetavalt ei julge või ei soovi ametnikud ka oma ülemuste kohta ütlusi anda.
Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ene Timmi lisas, et kui kõik omavalitsuse ausad ametnikud kuritarvitustele alati reageeriksid, siis kaoks sellest omavalitsusest korruptsioon.
Ida-Viru suuremate omavalitsuste esindajad, kellega Põhjarannik nendest etteheidetest rääkis, ei võta neid omaks.
Narva linnavõimude tegevusega seonduvalt on kaitsepolitsei korraldanud mitmeid korruptsiooniuurimisi − mõni on lõppenud süüdimõistva, mõni aga ka õigeksmõistva otsusega. Linnasekretär Ants Liimets on nende kriminaalasjadega seoses edastanud uurijatele pakkide viisi dokumente. "Ma küll ei ütleks, et omavalitsused on passiivsed uurimisele kaasa aitama. Omavalitsused on huvitatud, et asi kiiresti kohtulahendini jõuaks. Aga kui asi venib seletamatutel põhjustel mitu aastat, siis saavad omavalitsused pahaseks küll," sõnas Liimets.
Ta tõi näiteks Narva linnapea Tarmo Tammiste juhtumi, kelle suhtes mitu aastat tagasi alustati kriminaalmenetlust ja keda süüdistati valeandmete esitamises seoses ühe lepingu allkirjastamisega. Selles kriminaalasjas mõisteti linnapea kohtus õigeks, aga Liimetsa sõnul olid Tammistel kogu uurimise aja peal piirangud, nagu elukohast lahkumise keeld, mis tähendas, et tal oli raskendatud näiteks välislähetusse siirdumine.
Mis puudutab etteheiteid, et omavalitsused ei reageeri rikkumistele, siis sellega Liimets samuti ei nõustunud. "Meil on olnud asju, kus ka abilinnapead on töölt minema saadetud, nii et reageeritakse küll, kui on põhjust."
Vallasekretär tahab konkreetsust
Jõhvi vallasekretär Piia Lipp ütles, et ta on kõigile uurimisasutustest tulnud päringutele korrektselt vastanud ning väljastanud küsitud dokumente. "Jõhvi kohta ei saa küll seda öelda, et me ei aita kaasa. Nad [politsei ja prokuratuur − E.K.] on saanud kõik, mida tahavad, ja mina olen neile küsitud dokumendid saatnud väga kiiresti," väljendas Lipp hämmingut. Ta ütles, et sellistele päringutele vastamine on sageli üsna mahukas töö, mida tuleb põhitöö kõrvalt teha, aga pole ka mõeldav eeldada, et omavalitsus võtab tööle spetsiaalse inimese, kelle ülesanne oleks uurimisasutuste päringutele vastata.
Ta ütles, et kui on etteheiteid, siis tuleb ka konkreetselt täpsustada, kes ei tee koostööd ja kes valetab. "Mina olen käinud samuti tunnistajana ülekuulamisel ja mina ei ole valetanud. Kui on tõendeid, et keegi valetab, siis näeb ju seadus selle eest ette sanktsioonid," sõnas Lipp, kes on uurimisasutustega viimasel ajal kokku puutunud seoses Jõhvi volikogu liikme Allan Männi ja vallavalitsuse endise liikme Märt Maritsa korruptsiooniasjaga.
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ootab praegu Tartu ringkonnakohtu otsust oma kaebusele, mis esitati seoses tema korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisega esimese astme kohtus. Aga linnapeana on ta pidanud kokku puutuma ka volikogu liikmete, linna noortekeskuse endiste juhtide Juri ja Jevgeni Saltõkovi kriminaalasjaga.
"Kõiki märkusi oleme me arvestanud. Kui on taotletud kellegi töölt kõrvaldamist, siis kõrvaldame. Teeme uurimisasutustega igatepidi koostööd. Kõigile küsimustele oleme vastanud, ja kuidas me saaksimegi neile mitte vastata. Mina küll sellisest seisukohast aru ei saa, et ei tehta koostööd," sõnas ta.
Mis puutub tunnistajate mälulünkadesse ja väidetavatesse vassimistesse, siis vastas Solovjov: "Inimene võib asju unustada. Kui ta vastab, siis seda, mida ta teab ja millele oskab vastata. Ta annab ju eelnevalt allkirja selle kohta, et teda on hoiatatud valeütluste andmise eest."