Valitsus kuulaku vähem demagooge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti majanduse väljavaated, mis on mõjutatud olukorrast lähiturgudel, eeskätt Venemaa majanduse kokkukukkumisest ja Soome majandusraskustest, on lõkkele puhunud diskussiooni vajaduse üle ära kasutada sisemisi ressursse majanduskasvu elavdamiseks. Pakutud on riigipoolset suuremat laenamist ja selle toel investeerimist suurprojektidesse. Konkreetselt käib vaidlus Eesti metsaressursi ärakasutamise üle, sealhulgas elektri- ja soojusjaamades. Esiplaanile on tõstetud vajadus alustada fosforiidi kaevandamise ettevalmistamist.
Samas tundub, et ei mõisteta: nafta madalast hinnast tingitud koondamised Ida-Virumaal räägivad vajadusest kasutada ratsionaalselt ära Eesti üht olulisemat sisemist rikkust − tööjõuressurssi. Seoses Ida-Virumaal toimunud koondamistega pakkus majandusminister Kristen Michal välja ulatusliku kava probleemiga toime tulekuks. Pakuti välja ka palgatoetuste idee. Ometi olen sellise ressursi kulutamise osas skeptiline.
Ida-Virumaa elanikkond, ka tööealine elanikkond, väheneb kiiresti. Kindlasti pakub Michali programm ehk võimalusi tööjõuturu mitmekesistamiseks Ida-Virumaal, kuid kas need meetmed on õige lähenemine praegustele koondatutele? On selge, et nad on koondatud ajutiselt, täiesti võimalik, et nende töökohad taastatakse, kui nafta hind hakkab tõusma.
Seega on probleem ajutine, ehk aastaks-kaheks, ja pole mingit vajadust nendele inimestele uute erialade õpetamiseks või nende suunamiseks töökohtadele, mis nende kvalifikatsioonist erinevad. Õige lahendus oleks hoopis teine. Kui me räägime keemiatööstuse spetsialistidest, siis neid ei vajata vaid tööstuses.
Tänapäeval seisavad riigi ees suured riskid nii tööstuslike katastroofide kui keemiarelva kasutamise näol jne. Nendega toime tulekuks tegutses Ida-Virumaal pikki aastaid päästekompanii, mis aga vastutustundetult likvideeriti. Just nüüd, seoses koondamistega, oleks riigil võimalus võtta vabanenud spetsialistid ja aasta-kahega nad välja õpetada, et riigil oleks ohu korral väljaõpetatud asjatundjad omast käest võtta. See oleks olnud ka tunduvalt eesmärgipärasem riigi raha kulutamine, mis oleks ühtlasi sobinud Ida-Virumaal koondatutele. Peame oma valikud põhjalikumalt läbi mõtlema, mitte laristama riigiressurssi lootuses, et ehk läheb täppi.
Tööjõu kõrval on meie maavarade ja metsade kasutamine kaheldamatult kõige olulisem ressurss kohaliku majanduse elavdamiseks. Tuleb kiita valitsust, et pole kardetud asuda võitlusse Eesti majanduse tuleviku eest, kui terve kari lobiste ja aktiviste püüab juba pikemat aega Eesti võimalusi demagoogia abil alla suruda.
Lausa pööraseks tuleb pidada, et püütakse takistada Eesti metsa ärakasutamist kohapeal, mis tooks kaasa kohaliku puidu hinna tõusu. See raha jõuaks väga laia ringi inimeste kätte, kes tõenäoliselt kulutavad selle Eestis. On selge, et palju metsa kokkuostjaid tegutseb välisfirmade huvides ning on pikemat aega tegelnud metsa hinna madalal hoidmisega, tekitades sellega Eesti elanikele suurt kahju.
Pole ime, et need Eesti inimeste röövijad, kes on nüüd asunud valitsuse vastu võitlusse, kasutavad ära looduskaitse aktiviste. Soovitan valitsusel mitte alluda manipulaatoritele − valitsuse poliitika nurgakivi peab olema Eesti inimese toimetulek, siis kasvab ka majandus, siis kasvavad ka meie võimalused tegelda keskkonnakaitsega. Sama seisukoha peaks valitsus võtma seoses fosforiidi võimaliku kaevandamisega. On selge, et saabunud on hetk, kus me ei tohi enam sellega viivitada.
Majandusanalüütikud on ammu hoiatanud, et Eesti majanduse klaaslagi on käes ja vaja on väga suurt impulssi, et saaksime normaalselt areneda. Jutud tohututest laenudest mis tahes projektidele on väga ohtlik demagoogia, sest kõige tähtsam on, kuidas me neid laene tulevikus teenindama hakkame. Ja nagu näha, on ainult üks suur konkreetne projekt, mis on võimeline laene tagasi teenima − fosforiidi kaevandamine.
Ekspeaminister Tiit Vähi, kes on ka ise Ida-Virumaal tegutsev suurettevõtja, on selgelt asunud fosforiidi kaevandamise pooldajate poole. Ta on olnud kriitiline valitsuse passiivsuse suhtes. Mina seda kriitikat ei jaga, vaid arvan, et vastupidi, peame asuma valitsuse selja taha, olema positiivsed, ehk on siis ka poliitikutel rohkem julgust tegelda Eestile oluliste probleemidega.
Maavarade kaevandamine on läbi inimkonna ajaloo olnud täiesti normaalne tegevus, vastuseis sellele Eestis saab tulla vaid neilt, kes soovivad, et Eesti oleks vaene ja võimetu. See võib olla võõrriikide, aga mitte Eesti inimeste huvides. Kõik ökoloogilised probleemid on tänapäeva tehnoloogiate ja teaduse taseme juures lahendatavad, seda enam, et fosforiidi kaevandamine ei läheks lahti hommepäev. Samas on Eestil tohutu eelis olemasoleva taristu näol, mis on tekkinud seoses põlevkivi kaevandamisega. Eesti sadamates tegutsevad väetiseterminalid. Aga eelis on ka tänu sellele, et ettevõte Eesti Fosforiit tegutses meil aastakümneid, mis tähendab nii pikka kogemust kui ka asjatundjate olemasolu.
Aleksandr Apolinsky on Mustvee linnavolikogu liige, endine Kiviõli linnapea ja endine Mustvee abilinnapea.