Senised Kohtla-Järve aukodanikud tahavad tiitlist loobuda

Sein Kohtla-Järve linnavalitsuse fuajees, kus ripuvad praegu kõigi 15 linna aukodaniku bareljeefid. Foto: Peeter Lilleväli

Teenekas sporditegelane ja Kohtla-Järve linna aukodanik 2009. aastast Ilmar Taluste lubab tiitlist loobuda, kui linnavolikogu otsustab aukodanikuks nimetada Valeri Tumko, kes on Venemaa kaasmaalaste liikumise aktivist ja omaaegse N. Liidu polkovnik, kes 1991. aasta augustis toetas Moskva putšiste. 

Ilmar Taluste ütles Kohtla-Järve volikogu võimaliku otsuse kohta nimetada linna 15. aukodanikuks Valeri Tumko lühidalt: "Selline asi ei kõlba!"

Mure mainekahju pärast

"Kohtla-Järve linna juhid teevad ennast kogu Eesti ees veel rohkem täis, kui siiamaani tehtud on. Tuleks vaadata volikogu liikmetele silma ja küsida, kus on nende ausus − kuidas nad tõstavad kätt sellise inimese aukodanikuks saamise poolt," ütles Taluste.

Taluste sõnas, et peale tema on veel aukodanikke, kes ei taha sellise mehega ühe pingi peal istuda. "Kui see moment tuleb, et volikogu teda [Tumkod] valib, siis mina loobun aukodaniku tiitlist. Sest ma ei taha, et minu bareljeef oleks linnavalitsuse seina peal kõrvuti niisuguse inimese bareljeefiga. Saan aru, et ta oli relvaga Eesti iseseisvumise vastu − sellise inimesega ei saa ühes kollektiivis olla," ütles Taluste Põhjarannikule.

Teenekas rahvatantsuedendaja ja pedagoog Urve Kilk, kes pälvis põlevkivilinna aukodaniku tiitli 2013. aastal, ütles Põhjarannikule samuti, et "kui selline asi peaks juhtuma, langeb Kohtla-Järve niigi kehv maine veelgi".

"Olen väga kurb, et meie seltskonda tahetakse sellist inimest lisada. Pean tunnistama, et mina teda [Tumkod] ei tunne, tean ajakirjanduse kaudu, ja see, mida sealt olen lugenud, kohutab mind küll. Muidu püüan üle Eesti Kohtla-Järve mainet parandada ja musta valgeks rääkida. Näiteks rahvatantsu linn toetab, aga... nüüd selline asi," rääkis Kilk.

Teised pole süüdi 

Kilk rõhutas, et asi tundub eriti hull selle valguses, et tänavu tähistatakse linna 70. sünnipäeva ja sellest tulenevalt saab aukodanik veel lisatähelepanu osaliseks.

Teenekas muusikapedagoog, endine koolijuht ja aastakümneid meeskoori Kaevur juhtinud Aadu Kukk on teine, kellele volikogu kaalub aukodaniku tiitli andmist. Ka tema ei ole Tumko isikust pehmelt öeldes vaimustuses.

"Kripeldama jääb see, et 25 aastat tagasi tulid sellesama mehe [Tumko] väeosast sõdurid, automaadid käes, Jõhvi sidemajja ja nõudsid Eesti Raadio välja lülitamist. Tähendab mees oli uue Eesti Vabariigi vastane. Ja kui nüüd see mees valitakse linna aukodanikuks... Ma küsiks, mismeelsed on need, kes teda valivad," ütles Kukk.

Samas sõnas Kukk, et tema on oma töö 54 aasta jooksul pedagoogina ametis olles teinud ega pea kellegi vääritu pärast aust loobuma. "Tuleb homne otsus ära oodata ja siis tegutseda," arvas Kukk.

Riigikogu liige Valeri Korb, kes oli üks Tumko esitajaid aukodaniku kandidaadiks, nimetab tema teeneteks aktiivset tegelemist pensionäridega 15 aasta jooksul.

Huvitavad teened

"Ma kirjutasin alla Tumko esitamise kirjale, samuti kirjutasin ma alla endise koolidirektori ja õpetaja Aadu Kuke esitamise kirjale. Kui Taluste arvab, et ei taha Tumkoga ühe seina peal olla, on see tema isklik arvamus, mida ma muuta ei saa. Ma ei saa oma allkirja tühistada, kui komisjon on nad juba kandidaadiks esitanud," ütles Korb.

Valeri Tumko on MTÜ Kohtla-Järve Veteranide ja Pensionäride Sõpruskond juhatuse liige. Kultuurikomisjoni liige, Kohtla-Järve kultuurikeskuse direktor Svetlana Korotkova on öelnud, et kuna linnas on väga suur pensionäride osakaal, siis on eriti tänuväärne, et Tumko nendega aktiivselt tegeleb.

Peale Kohtla-Järve pensionäride elu sisustamise on Tumko ka Eesti Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu liige. Kaitsepolitsei on oma aastaraamatutes kinnitanud, et tegu on Venemaa saatkonna kureeritava organisatsiooniga, mille tegevus lähtub Venemaa välispoliitika eesmärkidest ja huvidest.

Gennadi Zjuganovi juhitav Venemaa Kommunistlik Partei seadis Tumko 2003. aastal oma kandidaadina üles Venemaa riigiduuma valimistel.

Polkovniku auastmesse tõusnud Valeri Tumko oli Jõhvis asunud tsiviilkaitseväeosa komandör. Tähelepanuväärne, et 1991. aasta augustis toimunud putši kolmandal päeval ilmusid Jõhvi sidemajja selle väeosa üks ohvitser ja neli automaatidega relvastatud sõdurit, kes nõudsid Eesti Raadio esimese programmi väljalülitamist.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni istungil oli ainsana Tumko aukodanikuks saamise vastu põhitööga kultuuriministeeriumis ametis olev Eduard Odinets.