Kired Jõhvi vene kooli ümber ei vaibu

Tartu Tamme gümnaasium − näide, kuidas nõukaaegne tüüpkoolimaja on ümber ehitatud nüüdisaegseks õpikeskkonnaks. Foto: TARTU TAMME GÜMNAASIUM

Tüliõunaks muutunud Jõhvi vene põhikooli kaks korrust võivad seada ohtu kooli uuendamiseks toetuse saamise.

Samal ajal kui Jõhvi vallavalitsuses on valmimas taotlus vene põhikooli rekonstrueerimiseks, on mitu opositsiooni kuuluvat volikogu liiget tõstatanud küsimuse, miks ei võiks säilitada õppekorpuse kahte ülemist korrust, mis vallavalitsuse plaani järgi lähevad lammutamisele.

Tehke lapsi juurde! 

Teisipäeval räägiti volikogu haridus- ja noorsookomisjoni kokku kutsutud ümarlauas suud puhtaks.

Vallavalitsuse liige Urmas Aunap lisas oma jutule kaalu haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnadega: koolivõrgu investeeringute programmist ei jagata katuse ja akende remondiraha, vaid tegemist on koolivõrgu korrastamise toetusega, viimaks seda kooskõlla õpilaste arvu vähenemisega. Ministeerium soovib, et kasutatav pind õpilase kohta oleks võimalikult kümne ruutmeetri lähedal. Praegu vastab sellele kriteeriumile vähem kui kolmandik Eesti üldhariduskoolidest.

Kuna Jõhvi riigigümnaasiumi valmimisega on nii eesti kui vene koolist gümnaasiumiosa lahkunud ja seetõttu pinda üle jäänud, tuleb ministeeriumi etteantud ruutmeetrites püsimiseks õppekorpuse kahest korrusest loobuda. Toetusega saab katta ka lammutamiskulusid. "Ainus võimalus on lapsi juurde teha, siis saame kõrgema koolimaja," ütles Aunap.

Vallavalitsus on võtnud eskiisi aluseks Tartu Tamme gümnaasiumi, mis on hea näide, et vanast tüüpkoolimajast on võimalik teha nüüdisaegne õpikeskkond.

Praegu õpib vene põhikoolis 400 Jõhvi valla ja 150 mõne teise omavalitsuse õpilast. Taotlus tehakse varuga kuni 640 õpilasele. "Valisime välja mudeli kolme paralleeliga. Kui teha etteantud mudelist suurem ruumiprogramm, on oht, et jääme rahastusest ilma," rääkis Aunap.

Õpitakse põrgukuumuses

Volikogu liige Teet Enok viitas, et lammutamine maksab raha. "Ehk saaks selle eest renoveerida rohkem pinda?"

Aunapi kinnitusel ei saa lammutamise raha mujale suunata ja ettenähtust rohkem pinda renoveerida.

Vallavanema Aivar Surva sõnul pole põhjust ka eeldada, et laste arv hakkaks praeguses demograafilises olukorras kasvama või õpilasi tuleks Kohtla-Järvelt juurde. "Kohtla-Järve korrastab ka ise oma koolivõrku."

Vene põhikooli hoolekogu esimees, volikogu liige Vadim Jerjomenko päris, miks on vallavalitsusel töös ainult üks variant.

"Kaks korrust on ikkagi ressurss ja ehk saaks neid kuidagi kasutada, näiteks sporditegevuseks. Üks asi, mida riik maksab, aga meil on ka vallana vastutus. Miks mitte küsida ärimeeste arvamust, ehk oleks konserveerimine või väljarentimine mõistlikum?"

"Te tahate siis hoopis teist projekti. Haridusministeeriumi eesmärk pole teha koolist kommertshoonet," osutas vene põhikooli õppealajuhataja Tatjana Gromova.

Volikogu liige Tamara Põlevina viitas, et eeskujuks võetud Tartu Tamme gümnaasiumis on kõik neli korrust säilitatud.

Vene põhikooli direktori Irina Šulgina selgitusel paikneb sealne gümnaasium kahel korrusel; üks korrus on kaitseliidu ja teine täiskasvanute kooli käsutuses.

"Põhikoolide meetmel on konkreetsed tingimused ja laste arvu arvestades on võimalik saada toetust 5500 ruutmeetri renoveerimiseks. Kui ütleme, et renoveerime 7000 ruutmeetrit, siis me seda raha lihtsalt ei saa."

Šulgina kirjeldas, et klassiruumide aknad on lõuna poole ja kevaditi valitseb päikeseliste ilmadega 30-32kraadine kuumus. "Me tuleksime väiksema pinnaga toime," pidas ta kõige olulisemaks koolimaja renoveerimist.

Ootab ideid 

Volikogu liikmed Aleksandr Romanovitš ja Tamara Põlevina tuletasid meelde, kuidas omal ajal tõmmati koomale lasteaedu, aga ühel hetkel jäi kohti puudu ja tuli uus lasteaed ehitada. "Ma tõesti ei tea, mida nende kahe korrusega teha, aga ei taha ka seda, et oleme viie aasta pärast olukorras, kus teeks midagi, aga pinda pole," ütles Romanovitš.

Aunap nentis, et kuna kooli tarbeks ei saa üleliigseks jäävat kahte korrust kasutada, peavad olema konkreetsed ideed, mida vald võiks nendega peale hakata. "Alates sügisest, kui tegin lammutamise plaani volikogus teatavaks, pole tulnud ühtegi."

Aivar Surva lisas, et taotlus esitatakse juunis ja siis tuleks korruste säilitamist ministeeriumile põhjendada. "Mis asutus võiks sinna tulla ja kellega vald lepingu sõlmiks? Küsimus on, kas kool ise tahab muutuda multifunktsionaalseks majaks."

"Meie tahame, et õpilastel oleks turvaline. Et koolis oleks hea õppida ja õpetada. Et klassiruumis higi ei voolaks," võttis koolipere ootused kokku õpetaja Diana Astok.

Vallavalitsus on otsustanud, et vene põhikooli rekonstrueerimiseks küsitakse toetust esimesest ja eesti põhikoolile teisest taotlusvoorust.

"Kui see tekitab nii palju vaidlusi, alustage siis eesti koolist," pakkus Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson. "Meile see projekt sobib."