Punkt seitsmele aastale

Veeprojekti keskpunkt on Ahtme veetöötlusjaam, kuhu eile kõik külalised uudistama lubati. Foto: Peeter Lilleväli

Eile pani Järve Biopuhastus punkti Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse uuendamise seitse aastat kestnud projektile. 

"Ega meil nii pikalt kestvaid ja mahukaid projekte rohkem ei tule," ütles OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe. "Reoveeprojekt oli küll veel pikem − see kestis ligemale kümme aastat −, aga too oli mõnes mõttes lihtsam. Kas või lepingute hulga poolest: neid sõlmisime siis projekti raames ainult paar tükki, nüüd aga oli lepinguid koguni 35."

"Kohtla-Järve on suuruselt viies linn Eestis ning puhta joogiveega seotud probleemid on olnud siin piirkonnas kõneaineks juba vähemalt paarkümmend aastat. Nüüd on need mured jäänud viimaks ometi selja taha," rääkis Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov. "Oleme astunud suure sammu edasi mitte üksnes kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel, vaid ka piirkonna arengus tervikuna. Loodan väga, et sellega muutub Kohtla-Järve ja selle ümbrus atraktiivsemaks ka väljastpoolt tulijaile."

Kõige suurem toetus

Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov tuletas meelde, et varem selles piirkonnas veetöötlusjaama polnudki.

"Vaevalt leidub Eestis praegu ühtegi sama tihedalt asustatud piirkonda, kus ligemale 60 000 inimest kasutavad joogiks õigupoolest töötlemata vett. Enne veetöötlusjaamade valmimist ületas nii raua kui mangaani sisaldus joogivees lubatud norme mitu korda. Need ei ole iseenesest küll tervisele ohtlikud ained, kuid mõjutavad oluliselt nii vee lõhna kui välimust. Praeguseks on sellised probleemid minevik," rääkis ta.

Kadunud on nüüd ka varem sagedased probleemid veesurvega, mida põhjustasid vanadest torudest tingitud veelekked, liiga suure läbimõõduga torud ja lõhestatud veevarustussüsteem.

"Projekti olulisi eesmärke oli vähendada tuntavalt müümata vee osakaalu, mille maht ulatus isegi kuni 50 protsendini. Nüüd on see langenud alla 20 protsendi," rääkis Andra Pärnamäe.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) struktuuritoetuste üksuse juht Andrus Pirso ütles, et riik on KIKi kaudu suunanud Ida-Virumaa tööstuspiirkonna linnade veemajandusse seitsme aastaga üle 78 miljoni euro. "Kui seni oli suurim eurotoetust saanud projekt Narva linnas, siis nüüd on selleks Kohtla-Järvele tehtud investeering, mis parandab nii inimeste heaolu kui vähendab ka koormust keskkonnale."

Hooldamiseks uued masinad

"Toetust taotlesime kogu projektile korraga, aga kokku tegime 35 hanget. Mingeid suuremaid muudatusi projekti käigus teha polnud vaja: veemajandus on väga pika planeerimisega asi ja ootamatusi eriti ette ei tule," rääkis Andra Pärnamäe. "Kõige suurem muutus oli see, et ehitushinnad langesid oluliselt ja tänu sellele saime teha kavatsetust rohkemgi."

Järve Biopuhastuse projektijuht Robert Järveläinen ütles, et kui kõik ette nähtud tööd tehtud said, jäi 3,4 miljonit eurot järele.

"Õnneks lubas KIK meil seda raha kasutada uue tehnika ostmiseks ja nii saime endale kaks vaakumsurvepesuautot, ühe hooldussõiduki, kalluri, kaamerabussi ja ekskavaatori. Kõik need on väga vajalikud, et kõike, mida seitsme aastaga ehitasime, nüüd ka tulemuslikult hooldada."

Andra Pärnamäe sõnul pole seitse aastat nii mahuka projekti puhul põrmugi liiga pikk aeg.

"Projekti algust loetakse rahataotluse esitamise hetkest ja taotlemine koos hangetega võtab päris palju aega. Ehitamise mõttes on see projekt hirmkiire olnud."

Üksiti palus Pärnamäe eile vabandust kõigilt piirkonna elanikelt, kes ehitustööde tõttu on pidanud aeg-ajalt ilma kraaniveeta läbi ajama.

"Veekatkestusi on sel ajal olnud Jõhvis 168, Ahtme linnaosas 158, Järve linnaosas 229 ja Püssis 25 − kokku päris suur arv," ütles ta.