Ida-Virusse töökoha loojad saavad riigilt raha

Märtsi lõpuks oli Ida-Viru tööpuudus kasvanud 12,4 protsendini ja töötute arv ulatus juba 8000 lähedale. Töötukassa hiljuti Narvas korraldatud töömessi vastu oli tohutult suur huvi. Kuid praegu on maakonnas pakkuda vaid 600 töökohta. Foto: Matti Kämärä

Alates 1. maist võivad Ida-Virumaal korraga vähemalt 20 pikaajalist töötut palganud ettevõtted arvestada riigi toetusega, mis katab poole nende palgarahast. 

Vabariigi valitsus kehtestas töökoha loomise toetuse. Seda makstakse tööandjale, kes võtab Ida-Virumaal ühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 töötut. Nõude täitmisel võib tööandja saada toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest.

Toetuse ülempiir on 860 eurot

Uue meetmega hakkab riik hüvitama 50 protsenti töötaja brutopalgast ühe aasta jooksul nii neile ettevõtetele, kes oma tegevust alustavad, kui ka neile, kes viivad oma tegevuse Ida-Virumaale või selles piirkonnas tegevust laiendavad. Toetuse ülempiir on kahekordne töötasu alammäär ehk 860 eurot. Kui töötu võetakse tööle lühemaks ajaks kui 12 kuud, aga vähemalt kuueks kuuks, makstakse toetust poole tööaja eest. Uue meetme sihtrühmaks ei ole üksnes suurkoondamiste käigus töö kaotanud, vaid selle alla sobituvad kõik Ida-Viru inimesed, kes on olnud viimased kuus kuud tööta.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on toetuse eesmärk soodustada uute töökohtade teket piirkonnas, kus on kõrgeim tööpuudus Eestis. "Uus toetus on oluline samm sotsiaalse kriisi lahendamise suunas ning soodustab Ida-Virumaa majandusstruktuuri muutumist mitmekesisemaks," ütles Jevgeni Ossinovski.

Toetuse kogumaht on 3 miljonit eurot 2017. aasta lõpuni ja selle toel on plaanis luua üle 600 töökoha. "Esmaste konsultatsioonide põhjal võime öelda, et ettevõtjate huvi selle toetuse vastu on suur," lisas Ossinovski.

Oluline kaalukeel

Kaubandus-tööstuskoja Ida-Virumaa esinduse juht Margus Ilmjärv pidas õigeks, et uus toetus on suunatud ettevõtjatele, aga mitte töötutele. "See peaks motiveerima ettevõtjaid uusi töökohti looma," sõnas ta.

Ilmjärv lisas, et selline toetus võib saada  määravaks kaalukeeleks just nendele ettevõtjatele, kes pole suutnud siiani otsustada, kas investeerida Ida-Virumaale või mitte. "Palgatoetus on oluline tegevuse käivitamise alguses, kui kulud on suured, aga tulu veel väike.  Samuti võib see anda tõuke juba siin tegutsevatele ettevõtetele oma tegevuse laiendamiseks ja uute töötajate värbamiseks," leidis ta.

Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse esimehe Teet Kuusmiku sõnul on siinsetesse tööstusparkidesse oma tootmishoonete püstitamisest huvitatud kaks konkreetset Eesti ettevõtet oodanud enne investeerimisotsuse tegemist just töökoha loomise toetuse kehtestamist.

Toetus ka suurinvestoritele 

Selle kõrval peab Kuusmik sama oluliseks valitsuse eilset otsust eraldadada järgmise aasta riigieelarvest suurinvesteeringute toetamiseks kolm miljonit eurot. "See on tähtis argument ka välisinvestoritele, kes arvestavad hoolega, kas teha uus ettevõte Eestisse või hoopis Lätti või Leetu. Kui seni on meil olnud võimalik pakkuda neile Ida-Virumaa tööstusparkides valmisehitatud taristuid, siis nüüd oleme uute toetuste näol saanud juurde lisaargumente, mis peaksid motiveerima rajama siia uusi ettevõtteid," sõnas ta.

Ka ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et viimasel ajal tehtud uuringud näitavad, et ettevõtjatel puudub julgus teha Eestis suuremahulisi investeeringuid, mistõttu on valitsuse rahaeraldamise otsus oluline samm majanduse elavdamiseks.

Ministri sõnul toob toetus kaasa ettevõtjate omainvesteeringu 25-30 miljonit eurot, uusi töökohti tööstuses umbes 400 ja selle pealt 1,7 miljonit eurot maksutulu aastas, kaasnevaid töökohti teeninduses, lisandub ekspordikäive 20 miljonit eurot ning lisandväärtus 15-20 miljonit eurot aastas.

Märtsi lõpus oli Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 5,1  ja Ida-Virumaal 12,4 protsenti.