Ootamatus kohtus: Mänd nõustus kokkuleppemenetlusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtunik katkestas neljapäeval istungi, kus pidi arutatama Allan Männi ja Märt Maritsa vahi alt vabastamist, kui sai Männilt vastuse, et viimane on nõus kokkuleppemenetlusega.
Korruptsioonikuritegudes süüdistatavad ettevõtja ja poliitik Allan Mänd ja Jõhvi vallavalitsuse endine liige Märt Marits toodi kohtusse, kus pidi tulema arutuse alla nende vahi all pidamise põhjendatus.
Prokurör nõudis ajakirjanike väljaviskamist
Istungi alguses tegi avalduse eriasjade prokurör Kalmer Kask, kes süüdistas ajakirjandust, et viimane on selle kriminaalasja puhul asjunud teemat kajastama, kuigi kohtus pole veel tõendeidki esitatud. Kask väitis, et "rahva hoiakuid kujundatakse enne", kui on jõutud kriminaalasja arutamiseni. "Nendin, et avalik huvi ja avalikkuse jaoks huvitav olemine pole sama," väitis prokurör. Tuginedes arvamusele, et avalikkus ei tohi teada, mida sellel istungil räägitakse, nõudis Kask nii ajakirjanike, süüdistatavate lähedaste kui teiste menetlusega mitteseotud isikute eemaldamist kohtusaalist.
Süüdistatavate kaitsjad ei nõustunud Kase nõudmisega, öeldes, et kohtuistungid on seadusest tulenevalt avalikud ning erandeid võib teha ehk neid kinniseks või osaliselt kinniseks kuulutada vaid seadusega ette nähtud juhtudel.
Kohtunik Inna Kirsipuu jättis Kalmer Kase taotluse rahuldamata, leides, et "kohtuistungi avalikkus on põhimõtteline asi" ja praegusel juhul ei mahu prokuröri toodud argumendid ühegi seadusest tuleneva tingimuse alla, mis võimaldaks istungi kinniseks kuulutada.
Kui kohtunik asus taotlusi uurima, jõudis ta Allan Männi ühe kahest kaitsjast Sven Sillari taotluseni, mis nõudis tema kaitsealuse vabastamist ning kuhu oli lisatud ka tänavu jaanuaris Männi ja prokurör Kase allkirjastatud kokkuleppe koopia. Siin asus kohtunik Mändi küsitlema ja kui kohtunik esitas küsimuse, kas Mänd on nõus kokkuleppemenetlusega (mis tähendab süü omaksvõtmist ilma kohtuliku üldmenetluseta), vastas Mänd jaatavalt. Seepeale kuulutas kohtunik Inna Kirsipuu välja vaheaja, mis tähendas, et süüdistatavate vahistuse küsimust üldse arutama ei hakatudki. Kui Männi kaitsja Allan Valk ja Maritsa kaitsja Rene Varul soovisid sõna võtta, teatas kohtunik, et seda nad ei saa, sest kohus kuulutas välja järgmise nädalani vaheaja.
Marits jäi tähelepanuta
"Aga mis minust saab?" küsis Märt Marits nõutult, kui kohtunik oli lahkunud. Marits ei saanud aru, miks tema vahistamise tühistamise taotlust läbi ei vaadatud ning talle ühtegi küsimust ei esitatud. Politseinikud panid Maritsal ja Männil taas käed raudu ja transportisid nad tagasi arestimajja.
Männi kaitsja Allan Valk ütles, et talle jäi arusaamatuks, miks kohus ei asunud sisuliselt arutama kaitsjate taotlust vahistuse põhjendatuse kontrolliks. "Seal oli ju veel üks süüdistatav, kellelt oleks kah pidanud arvamust küsima. Ja kui ta oleks öelnud, et ei ole kokkuleppega nõus, siis tema puhul pidanuks taotluse läbivaatamisega edasi minema," sõnas Valk. Ta imestas, et kohtunik ei andnud sõna ka kaitsjatele ega prokuröridele, et ära kuulata, mida nemad asjast arvavad.
Allan Mändi süüdistab prokuratuur altkäemaksu andmises endisele vallavalitsuse liikmele Märt Maritsale, Maritsat aga altkäemaksu võtmises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.
Altkäemaksu kahtlustus hõlmab Allan Männi poolt arvuti üleandmist Maritsale, samuti viimase tööleasumist keskuse arendusega seotud firmas pärast vallavalitsusest lahkumist.
Mänd ja Marits ise on väitnud, et kapo ja prokuratuur survestavad neid vanglas hoidmise abil nõustuma kokkuleppemenetlusega, kuna uurimisel kogutud tõendid nende vastu on nõrgad ning sellega päästab prokuratuur oma mundriau. Prokuratuur on need süüdistused tagasi lükanud.