Tuhandete töökohtade ootel

Juba aastaid tagasi, kui Ida-Virumaal alles alustati tööstusparkide rajamise ideede teostamist, hakati rääkima sellest, et tööstuspargid annavad Ida-Virumaale tulevikus umbes 4000 töökohta. Aeg on edasi läinud, tööstusparkide plahvatuslikku õitsengut pole toimunud, kuigi osa neist on ammugi valmis ja ootavad investoreid. Sellest neljast tuhandest töökohast armastatakse ääri-veeri tänini rääkida, kuigi mitte enam nii optimistlikus võtmes. Vahepeal on aga sadu töökohti Ida-Virumaal hoopis kadunud.

Eilses infotunnis žongleeris aga peaminister Taavi Rõivas järjekordse töökohtade kasvu plahvatusliku numbriga. Selle argumendiga on juba varemgi esinetud, kuid mingitele ekspertidele viidates kinnitas valitsusjuht taas, et toore puidu ahju ajamine Narva elektrijaamades peaks andma juurde ligi 2000 töökohta just Ida-Virumaale. Kuidas see aga hävitab töökohti kohalikus puiduettevõtluses, sellest ei rääkinud valitsusjuht midagi.

Ja muidugi, rääkides tööhõivest ja olukorra parandamisest, ei saanud Rõivas mööda viimase aja moeteemast: rohkem riiki Ida-Virumaale. See tähendab, et maakonda peaks tooma rohkem riigiasutusi. Riik on aga suures hädas olnud isegi olemasolevate riigiasutuste töökohtade täitmisega, milleks tuleb töötajaid teistest piirkondadest, peamiselt Tallinnast, siia komandeerida. Nende riigiasutuste töötajatega pole aga kogukondliku elu korraldamise mõttes tihti midagi peale hakata. Nad käivad siin vaid raha teenimas ning see, kuidas kohalikku elu edendada, neid sageli ei huvitagi. Nad on lihtsalt riigi sõdurid, kes siia isegi tulumaksu ei maksa.