Narval pole vaja karta Donbassi stsenaariumi kordumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval Narva kolledžis toimunud Lennart Meri konverentsi eelpaneelis "Mida kardab Narva?" osalenud leidsid, et Donbassi stsenaariumi kordumine pole tõenäoline, küll aga pole piirilinnas õnnestunud märkimisväärselt kasvatada eesti keele valdajate osakaalu.
"Narvalaste eesti keele oskus paraneb, ent see toob tavaliselt kaasa eesti keele oskajate lahkumise linnast," ütles Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas Narvas Lennart Meri konverentsi eelpaneelis.
Eesti venelased ei seosta end Venemaaga poliitiliselt
"Uuringud näitavad, et narvalaste eesti keele oskus paraneb. Probleem on selles, et niipea kui inimene õpib ära eesti keele, lahkub ta Ida-Virumaalt mujale paremaid karjäärivõimalusi otsima," ütles Kallas.
Tema sõnul ei ole Venemaa ja Eesti elujärje võrdlemisel kohane võrrelda Narvat ja Peterburi, sest üks on mitme miljoni elanikuga suurlinn ja teine mitte. Kallas ütles, et Eestis elavad venelased võrdlevad avalikke teenuseid.
"Erinevus avalike teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses on Eestis ning Venemaal nagu öö ja päev," sõnas Narva kolledži direktor.
Kallas leidis, et Eestis elavad venelased identifitseerivad end Venemaaga peamiselt kultuuri ja keele läbi, mitte poliitiliselt, ja see pole piisav Donbassi stsenaariumi kordamiseks siin.
"Niipea kui me räägime poliitikast, on siinsete venelaste puhul tegemist halli tsooniga. Enamikul Eestis elavatest venelastest on Eestiga ja Eesti läbi Euroopaga väga tugevad majanduslikud sidemed," lausus Kallas.
Tema sõnul võib väita, et 1990. aastate algul käitus Eesti nn rahvust loova riigina, ent nüüd mängib etnilistele lõhedele pigem Venemaa.
Kallase sõnul tuleb arvestada ka seda, et Eestis elavate venelaste vanemal põlvkonnal võib olla 1990. aastate turbulentside tõttu mõningane kibestumus Eesti riigi vastu. "See on midagi, mida Eesti Vabariigis sündinud venelased ei kanna. On võimalik, et neile on seda kibestumust edasi antud, aga nad ei kanna seda automaatselt."
Narva kolledži direktori sõnul on Eesti ainus riik, mida nad tunnevad.
"Donbassi konflikt on muutnud Eestis elavad venelased väga tundlikuks," sõnas ta. "Nad näevad seda konflikti televisioonis iga päev. Nad ei taha, et see korduks siin," ütles Kallas.
Läbikukkumine Donbassis
Vene politoloog Andrei Piontkovski leidis, et kui Venemaal ei õnnestunud Ukraina etniliste venelaste seas rahutusi õhutada, siis on veel väiksem võimalus selle õnnestumiseks Narvas.
"President Vladimir Putin esitas 2014. aasta 18. märtsil pärast Krimmi annekteerimist peetud kõnes nn Vene maailma kontseptsiooni. Ta kuulutas, et Venemaal on mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus kaitsta etnilisi venelasi väljaspool Venemaa piire," sõnas reedel algaval konverentsil osalev Piontkovski.
Seda kõnet hakati tema sõnul pidama revisionistliku suurvõimu programmiks. "Narva sattus ohtu, sest Putini plaan oli suunatud separatistlike liikumiste õhutamisele naaberriikides," lausus Piontkovski.
"Venemaa hakkas seda Ukrainas kohe ellu rakendama, ent sellele sai osaks metafüüsiline lüüasaamine," ütles politoloog. "Ukrainas elavad etnilised venelased ei toetanud Vene maailma kontseptsiooni ning jäid lojaalseks Ukraina riigile ja valitsuse Euroopa-valikule."
Piontkovski lausus, et nüüd on oht Narvale palju väiksem, ent see pole olematu. "Narva pole siiski probleem. Venemaa jaoks on probleem Eesti, Läti ja Leedu. NATO peab oma heidutushoiaku siin üle vaatama," lausus ta.