Neli sihti Eestile*
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meilt oodatakse sihte tulevikuks ning toimivaid lahendusi. Millised on siis Eesti järgmised sihid?
Luua eeldused kiiremaks heaolu kasvuks
Et meil oleks ka tulevikus majanduskasvuks vajalike oskustega töötegijaid, tuleb investeerida hariduse kvaliteeti; aidata tööturule piiratud töövõimega inimesed; aidata kaasa töökohtade loomisele, jätkates tööjõu maksukoormuse langetamist, ja lubada targalt juhitud ning teadmistemahukaid töökohti täitvate inimeste liikumist.
Koostöös Eesti start-up-kogukonnaga võtame edaspidi arvesse kõrgelt kvalifitseeritud ja meie majanduse jaoks potentsiaalselt suurt lisandväärtust pakkuvate inimeste oskusi, mitte nende kodakondsust. Tõstame sisserännet piirava kvoodi alt välja uute inimeste järele januneva IKT sektori ning leevendame Eestisse tööle tulevatele välismaalastele makstava töötasu miinimumnõudeid. Samal ajal võime rõõmustada, et 2015. aasta oli üle pika aja esimene, mil meie rahvaarv mitte ei vähenenud, vaid kasvas. Meie palgatase ja haridus kutsuvad aastate eest võõrsile kolinud inimesi Eestisse tagasi.
Peame jätkuvalt panustama sellesse, et kvaliteetse ja mitmekesise kõrghariduse ning teaduse kaudu soodustaksime innovatsiooni. Meie tuleviku vundament on meie laste haridus. Soovin, et minu septembris kooliteed alustava tütre Miina ja kogu tema põlvkonna hariduslikud valikud saaksid olema mitmekesised ning faktide kõrval ka loovust ja ettevõtlikkust arendavad.
Laupäeval Monaco vürstiriigis prestiižsel maailma aasta ettevõtja konkursil Eestit esindanud Jevgeni Kabanov on öelnud, et 1,3 miljoniga riik saab majanduslikus mõttes suureks ainult kõrgtehnoloogia abil. Tehnoloogia kasutamine tõstab lisandväärtust sektorist sõltumata − põllumajandusest tööstustootmiseni ja tootmisest teenusmajanduseni.
On üks lihtne tõde: mida kõrgem on meie eksportivate ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta, seda kõrgemaks saab tõusta ka üldine palga- ja elatustase. Eesti ei ole enam odava tööjõu ehk madala palgatasemega riik. Mõistan loomulikult makroanalüütikuid, kes näevad palgatõusus ohtu, kui tootlikkus ei kasva. Aga lahendus ei ole mitte hoida palgatõusu tagasi, vaid anda tootlikkusele uut hoogu. Igal ettevõtjal on põhjust mõelda, kuidas muuta protsesse efektiivsemaks ning toodang atraktiivsemaks, et veelgi rohkem ekspordiks müüa ja aasta-aastalt töötajate palka tõsta.
Teiseks: uuendusmeelne ja hästi toimiv riik
Muutuv maailm ja kiiresti arenev Eesti seavad sarnaselt ettevõtjatega ka avaliku sektori ette pidevalt uusi väljakutseid. Meil peab olema tarkust pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid ning teha seda senisest oluliselt efektiivsemalt.
Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt ning kasutada maksumaksja raha veel täpsemalt. Kuidas riigi pakutavad teenused − nii kodanikele kui ettevõtetele − hoiaksid kokku aega ja raha ning vähendaksid halduskoormust riigiga suhtlemisel. Olen öelnud, et riigivalitsemise reform pole vaid ühe ministri asi või ühe ministeeriumi tegevusi kirjeldav koondnimetus. See on mõtteviis.
Meie kolmas siht on teha Eesti suuremaks
Eesti iseseisvuse taastamisest täitub mõne kuu pärast 25 aastat, oleme Euroopa Liidu liige olnud 12 aastat. Poolteise aasta pärast, 2018. aastal, mil meie riik saab 100aastaseks, on Eesti esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.
Hästi ette valmistatud ja läbi viidud eesistumine viib meid täiesti uuele tasemele. Näen Eestit 2018. aasta esimesel poolel kui väärikat, ideeküllast ja uudishimulikku Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat, kes on hea partner kõigile liikmesriikidele. Eesti eesistumise ajal teeme tööd, et Euroopa Liit oleks tugev ja ühtne, aga kindlasti ka avatud ja arenemisvõimeline, sest tugev Euroopa ei tähenda väikseimat ühisosa.
Soovin, et seisame eesistujana selle eest, et inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste ning ka andmete vaba liikumine toimiks päriselt ja takistusteta.
Ja et Euroopa oleks suur suurtes asjades, peab ta olema kohal ka maailma asjades. Aktiivne oma naabruses, juhtiv üleilmsete probleemide lahendamises ning tugevalt väärtuspõhine maailmas. Euroopa Liidu pehme jõud maailmas püsib tema väärtustel, sellel, kes ta on. Seetõttu on meist igaühe kohus hoida au sees inimõigusi ja inimväärikust nii kodus kui lastetoas.
Neljas ja olulisim siht: Eesti peab olema hästi kaitstud
Me peame väärtustama ja tugevdama oma riigi kaitset ja liitlassuhteid, sest julgeolekukeskkond, milles elame, on ebastabiilne ja ettearvamatu. Mitmed varasemad ohumärgid on muutunud tegelikkuseks: Venemaa käitub agressorina, kelle jaoks riigipiirid on jõuga muudetavad ning rahvusvaheline õigus on tähtsusetu makulatuur. Krimm on okupeeritud, sõjaline tegevus Ida-Ukrainas kestab, kaks ja pool aastat ei ole toonud loodetud diplomaatilist lahendust. Olukord on muutumatult tõsine ka Süürias, pinged kasvamas Liibüas.
Eesti kaitstus, meie julgeolek ja heaolu on üks-üheselt seotud kuulumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning euroopalikku väärtusruumi, aga ka suutlikkuse ja tahtmisega tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava ja usaldusväärse riigina. Euroopa ühtsuse tuleviku seisukohalt on eluliselt tähtis vältida Euroopa Liitu lagundavate protsesside tekkimist; meie ühine väärtuste ruum peab kasvama, mitte kahanema. Eesti euroopalik ja Euroopa ühtsusele rõhuv olemus on see, mis ei jäta meid enam mitte kunagi üksi.
Kuu aja pärast lähen ma NATO tippkohtumisele seisukohaga, et liitlaste kohalolu Eestis ei ole vajalik ainult täna ja homme, vaid see peab kinnistuma alliansi püsivaks poliitikaks. NATO sõjaline kohalolek on uus normaalsus ning see peab suurenema selliselt, et kohalolu ei saada mitte ainult tugevat poliitilist signaali, vaid kohalolevad üksused on piisavalt võitlusvõimelised, et hakata vastu ükskõik millisele vaenlasele.
Tahan rõhutada, et need väed ei ole siin sõdimiseks või sõja õhutamiseks. Ei. Need üksused on Eestis selleks, et saata vastaspoolele selge ja ühene sõnum: NATOga ei maksa tüli norida.
* Taavi Rõivase ettekanne Reformierakonna üldkogul 12. juunil on avaldatud lühendatult.