Kohtla-Järve küsib oma veemiljoneid tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve linn soovib vee-ettevõttest Järve Biopuhastus võtta välja 5,5 miljonit eurot, mis tähendaks tarbijatele sõltuvalt omavalitsusest hinnatõusu 7-10 protsenti.
Mai keskel andis Kohtla-Järve linn Järve Biopuhastuse osanike koosolekul teada, et soovib Järve Biopuhastusele maha müüa oma tehnovõrkude ja rajatiste tagasiostuõiguse. Nimelt müüs Kohtla-Järve vee-ettevõttele Euroopa ühtekuuluvusfondist rahastatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimisprojekti käigus aastal 2010 null krooniga maha kõik veevarustusega seotud rajatised. Lepingusse pandi kirja, et viis aastat pärast projekti realiseerimist (lõpparuanne kinnitati tänavu kevadel) tekib Kohtla-Järvel rajatiste tagasiostuõigus, mis kehtib kolm aastat. Ehk siis Kohtla-Järvel on aastast 2021 võimalik oma renoveeritud torustikud tagasi nõuda. Selle nõudeõiguse loovutamise eest Järve Biopuhastusele linn nüüd 5,5 miljonit küsibki.
Tehakse analüüsi
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et siis, kui projekti elluviimist kavandati, oli kokkulepe, et pärast projekti lõppu saab Kohtla-Järve oma kaasfinantseerimiseks kulutatud summa tagasi. Ühtekokku panustas linn 6,2 miljonit eurot projekti, mille kogumaksumus oli üle 44 miljoni.
Järve Biopuhastuse juhatuse liige Vladislav Korzanov ütles, et praegu tegeleb ettevõtte juhtkond analüüsiga, et selgitada välja sellise sammu õiguslikud ning majanduslikud mõjud.
"Tagasiostuõigusest loobumise eest tasu maksmise tehing või tehingute kogum tuleks sõlmitud laenulepingutest lähtudes kooskõlastada ka keskkonnainvesteeringute keskuse, SEB panga ning riigi ja Euroopa Liidu pädevate asutustega. Oleme alustanud nimetatud küsimuses kreeditoridega dialoogi ning tehingu teostatavuse hindamiseks on vaja testida ettevõtte rahalist jätkusuutlikkust ja mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuse tulevikutariifidele," teatas Korzanov Solovjovile.
Põhjarannikule sõnas ettevõtte juhatuse liige, et majanduslikult oleks 5,5 miljoni euro väljamaksmine ettevõttele jõukohane, kuigi kahtlemata oleks sellel sammul ettevõttele majanduslik mõju. "Tegemist on väga olulise otsusega, mis mõjutab kogu Järve Biopuhastuse tegevust, seetõttu ei poolda ma üleöö otsustamist," põhjendas Korzanov põhjaliku analüüsi vajadust, mille tulemused peaks selguma augustis. Ent selge on see, et seda raha pole mujalt võtta kui tarbijalt. "Tarbija maksab selle kinni muidugi viimase kui sendini." Ettevõtte esialgse analüüsi kohaselt lisaks see aastast 2018 vee ja kanalisatsiooni kuupmeetri koguhinnale 16 senti, mis sõltuvalt omavalitsusest tähendaks 7-10protsendilist hinnatõusu kõigile vee-ettevõtte klientidele. On tõenäoline, et Kohtla-Järvele maksmiseks peab Järve Biopuhastus võtma pangalaenu.
Kuid see 16 senti hinnatõusu kehtib siis, kui omapoolsete nõuetega ei tule välja teised osanikud. Peale Kohtla-Järve kuuluvad nende ringi veel Jõhvi ja Lüganuse vald ning Kiviõli linn.
Ka teised võivad küsida
Korzanov peab loomulikuks, et kui Kohtla-Järve saab oma küsitud raha, siis ei taha ilma jääda ka teised osanikud. "Lüganuse vald on juba öelnud, et tema soovidega tuleb arvestada," sõnas ta, lisades, et sellisel juhul tuleb kavandada suuremat hinnatõusu kui 16 senti.
Küsimusele, kuidas selgitada tarbijatele järsku hinnatõusu, mis Kohtla-Järve nõudest paratamatult tuleneb, vastas linnapea Jevgeni Solovjov: "Nii tulebki selgitada, et inimesed said endale kraanist tuleva väga puhta vee, mistõttu ei pea enam poest Värskat ostma."
Jõhvi vallavanem Eduard East sõnas, et vallavalitsus ei ole arutanud küsimust, kas Kohtla-Järve eeskujul samuti ettevõttest raha nõuda. Eelmisel nädalal kinnitas vald omapoolseks Järve Biopuhastuse nõukogu uueks liikmeks volikogulase Vjatšeslav Šlõki.
Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin ütles, et Kohtla-Järve maikuu koosolekul tõstatatud küsimus tuli teistele ootamatult. "Ütlesin seal, et see on Järve Biopuhastust ja selle tulevikku puudutav eksistentsiaalne küsimus, ja mainisin ka seda, et kõiki osanikke tuleb sel juhul võrdselt kohelda ja mis siis saab," vihjas ta võimalusele, et ka ülejäänud osanikud võivad hakata oma nõudma.
Ent selleks, et Kohtla-Järve linna soov täituda saaks, peavad sellega konsensuslikult nõus olema kõik osanikud. "Otsustasime, et ettevõtte tegevjuhtkond teeb põhjaliku analüüsi ning siis toovad osanikud küsimuse otsustamise igaüks oma volikogusse. Kui volikogud on otsuse teinud, saavad osanike esindajad küsimuse lõplikult lahendada," sõnas Vojeikin.
Küsimusele, millele Kohtla-Järve linn kulutab need 5,5 miljonit eurot, kui oma tahtmise saab, vastas linnapea Jevgeni Solovjov, et see raha kulub mitmesugusteks vajadusteks. "Aga kui mitme aasta peale arvestada, siis see polegi nii suur raha," sõnas ta.