Brüsseli õudusunenägu

Vambola Paavo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Välispoliitika on mind paelunud kooliajast saati. Läbi segajate ragina sai kuulatud Ameerika Häält ja teisi omal ajal keelatud jaamu. Nüüd tulvab kõik taevakanalite vahendusel uksest-aknast sisse. Võta ainult info vastu!

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri õudusunenägu sai teoks. Britid kergitasid härrasmehelikult kaabut ja otsustasid Euroopa Liidust välja marssida. Alanud on Euexit.

Rahva tahe on ülim ning seda peab austama. Ühe majanduslikult ja poliitiliselt olulise ühenduse liikmesriigi lahkumine oli äratuskell, mille helin peab valvsaks tegema ülejäänud Euroopa Liidu. Vanaviisi jätkata ei saa. Liiga kaua on Brüssel brittidele näkku irvitanud. Kui helin ei pane otsustajatele mõistust pähe, siis paari aasta pärast vappub kogu Euroopa Liit agoonias. See on Kremli unistus.

Euroopa Liit loodi algtähenduses kontinendil rahu tagamiseks ja majanduskoostöö ergutamiseks. Praeguseks on õilsad eesmärgid muutunud bürokraatiamasinaks, mis toodab aina uusi ja uusi direktiive. Kõik peab olema reglementeeritud ja ette kirjutatud. Bürokratiseerimine oli üks brittide seljakeeramise põhjus. Teine oluline asjaolu on hambutu põgenikepoliitika. Brüsselis jutlustatakse multi-kultit, aga see on Albioni saare asukatele võõras. Tegemist on tüüpilise saarerahvaga. Võõrast naljalt seal omaks ei võeta. Et omaks saada, peab ennast tõestama ja kogukonna tavasid austama.

Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier jõudis kuulutada, et brittide korraldatud ja edukaks osutunud referendum oli kurb päev Euroopale ja kogu maailmale. Tegelikult tegi just Saksamaa eesotsas liidukantsleri Angela Merkeliga kõik selleks, et asi just nii läks. Brittidel ajas harja punaseks liberaalne põgenikepoliitika ja suutmatus kontrollida ühenduse lõunapiiri Vahemerel. Nii Ühendkuningriigi siseminister Theresa May kui kõrgemad sõjaväelased nõudsid aasta eest karmide meetmete rakendamist ja patrull-laevade kohest saatmist Sitsiilia rannikule ning Kreeka saarestikku. Selle asemel lausus Angela Merkel süüdimatud sõnad: tulge kõik, me võtame teid vastu. Algas hordide rändamine, millist vana Euroopa pole näinud Attila aegadest.

Praegugi kuuleme liidukantsleri suust kõike muud kui rändepoliitika ülevaatamist. Ikka jutlustab Berliin süütundest ja uute asülheimide (varjupaikade) rajamisest, ehkki lihtsal sakslasel on hari ammu punane. Niikaua kui piirid ei pea ja siia imbub võõra kultuuri kandjaid, ei tunne keegi ennast üheski Euroopa riigis turvaliselt. Kui piirid ei pea ja rändekvoote ei viida nulli lähedale, langetavadki rahvusriigid otsuseid emotsioonide najal. Brexitil andsid aktiivselt hääle seeniorid ehk need, kellel meeles vana hea Inglismaa. Põnevusega tuleb oodata Prantsusmaa käitumist. Sealgi on süvenenud pessimismimeeleolud tänu Rahvusrinde juhile Marine Le Penile. Varsti võib teoks saada Frexit. Järge ootavad Hispaania, Itaalia ja Kreeka. Need maad nutavad jätkuvalt taga oma rahvusvaluutasid. Slovakkia euroskeptikud ähvardavad referendumiga. Tšehhistki on kuulda teravaid väljaütlemisi põgenikepoliitika kohta. Kas Euroopa Liit käriseb? Tundub küll. Pärast 2016. aasta jaanipäeva pole Euroopas miski enam endine. Võiks parafraseerida Caesari sõnu: "Liisk on langenud." Brittide lahutusprotsess saab olema kas pikk ja vaevanõudev või läheb kõik ennaktempos. Parem on uks kiiresti ja mürtsuga kinni lüüa.

Brexit ei ole maailma lõpp. Suurbritannia jääb NATO liikmeks nagu Norragi ja täidab tulevikuski oma sõjalisi kohustusi. Majanduse vallas hakatakse tegema rohkem koostööd Norra, Taani, Rootsi ja Islandiga ehk siis Põhjamaadega, kus käibel oma rahvusvaluuta. Briti nael ei kao rahandusmaailmast. Tuhandetele brittidele oli referendumi järel muidugi mõru pill, kui Vahemere kuurortides ei saanud naelsterlingeid kohalikku valuutasse vahetada. Nael oli tabloodelt lihtsalt maha tõmmatud. Paljud ostukohad ei aktsepteerinud Briti pangakaarte. See kõik on mööduv nähtus.

Eesti poliitikute udujutte ei maksa liialt uskuda. Sogases vees üritavad kõik priskeid kalu püüda. Pääsevad meie noored järgnevatel aastatel õppima Briti ülikoolidesse, võime rahulikult ka edaspidi Albioni saarel töötada ning sinna reisida. Lõpetagem hüsteeria. Ainus, mis hakkab pitsitama, on euroliidu eelarvesse tekkiv suur auk. See täidetakse teiste ühendusse kuulujate arvelt maksukoormuse tõstmisega. Vähenevad toetused kõikvõimalikele projektidele ehk siis meiegi hakkame saama senisega võrreldes vähem.

Mõnikord ongi vaja külma dušši. Pall Euroopa Liidu reformimisel on Merkeli, Junckeri, Renzi ja Hollande'i käes. Kas Brexitile järgneb üleüldine EXIT, sõltub nüüd ainult nendest. Meie osaks jääb vaadata ja tulevikku silmas pidades endale sobilikke liitlasi otsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles