Maksuaugud on järjekindlalt vähenenud
29. september 2016, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laekumata maksude mahu hindamiseks mõõdetakse maksuauku. 2015. aasta kohta veel andmeid ei ole, sest need tulevad maksuaugu arvutamise metoodikast ning sellest tulenevatest vajalikest algandmetest. See valmib selle aasta oktoobris. Küll aga vaatame viimaseid fakte.
Aastal 2014 oli maksuauk 411,8 miljonit eurot. Aasta varem oli see 100 miljoni euro võrra suurem − 514,4 miljonit eurot. Suurima osa maksuaugust ning selle langusest moodustab käibemaksuauk, mis oli 2014. aastal 224,7 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga, vähenes käibemaksuauk 2014. aastal ligi 56 miljoni euro võrra.
Peamine käibemaksuaugu vähenemise põhjus oli maksu- ja tolliameti hinnangul valmistumine käibemaksudeklaratsiooni lisa vastuvõtuks. Riigikogu menetluses on ka praegu eelnõu, mille eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine metallisektoris.
Tööjõumaksude kahju langus 2014. aastal tulenes eelkõige tööandjate õiguskuulekuse kasvust, millele aitas kaasa töötajate registri kasutuselevõtt. 2014. aastal oli tööjõumaksude auk ca 100 miljonit eurot. Arvestades, et tööjõumaksude laekumine kasvab kiiresti, ei saa ka ümbrikupalkade puhul olla toimunud väga drastilisi muutusi, kuid loomulikult me jälgime tööturgu hoolikalt.
Aktsiiside kaheksa kuu laekumine on kokku ületanud nii eelarvelisi ootusi kui eelmise aasta taset, vastavalt 3,1% ja 11%. Võrreldes eelmise aastaga, on enim laekunud alkoholiaktsiis − 14,6% − ning ka kütuseaktsiisi laekumine on kasvanud eelmise aastaga võrreldes 14%.
Kui alkoholi puhul on laekumised mõjutatud soetatud varudest, siis kütuse puhul on varude mõju suuremas osas välja taandunud ning alates juulist on kogused normaaltaseme saavutanud. Hoolimata aktsiisimäära tõusust, on diislikütuse ja bensiini deklareeritud kogused kasvanud, samas kui õlle ja kange alkoholi kogused on eelmise aastaga võrreldes langenud. Tubakaaktsiisi laekumine on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 2,1%.
Samas jälgime igakuist aktsiisilaekumist tähelepanelikult. Kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumistest nähtuvalt ei ole aktsiisimäärade ümbervaatamiseks praegu tarvidust.
Alkoholiaktsiisi pärast olen ma pigem murelikum, see on eelkõige seotud kange alkoholi ja piirikaubandusega. Eraisikute poolt Eesti piiri lähedal Lätis soetatava alkoholi mõjuks aktsiisi laekumisele hindab rahandusministeerium praegu keskeltläbi 4% ning ministeerium jälgib hoolega ka lähikuude laekumisi.
Ma ei välista, et valitsusel tuleb kunagi selle teema juurde tagasi pöörduda. Vaatame, milliseks kujunevad lähiperioodi laekumised.
Aktsiisipoliitikal on iseäranis alkoholi ja tubaka puhul eelarvetulude kogumise kõrval eesmärk vähendada ka tarbimist. Kui aktsiisilaekumine langeb tarbimise vähenemise tõttu, on põhjust rahul olla, sest vähenevad ka alkoholi ja tubaka tarvitamisest tulenevad kahjud. Ka olukorras, kus varasemast rohkem tuuakse alkoholi ja tubakat riiki üle piiri, tuleb siiski analüüsida aktsiisipoliitika mõju tarvitatavatele kogustele. Kuigi piirikaubanduse puhul ostetakse tarbitavad kogused mujalt, ei tasu unustada, et valdav osa alkoholist ja tubakast ostetakse siiski Eestist.
Seetõttu pole põhjust arvata, et nende toodete aktsiisimääradel puudub mõju tarbimisele. Tõsi, piirikaubandus vähendab seda mõju ja seetõttu vajab olukord jälgimist. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on ka sätestatud eraldi paragrahvina, et Eesti Vabariigi valitsus esitab riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsiks analüüsi ja vajaduse korral ettepanekud aktsiisimäärade muutmiseks.
Majutusasutuste käibemaksu kohta tuletan meelde, et valitsus kaalus nii sektori majandusnäitajaid kui ka konkurentsi olukorda põhjalikult möödunud aasta kevadel. Tegin siis ettepaneku algselt kavandatud käibemaksumäära ühtlustamise asemel säilitada mõningased erisused. Lõpuks lepiti kokku 14% suuruse käibemaksumäära kehtestamises, mille riigikogu valitsuse ettepanekul hiljem ka seadustas.
Seega säilis majutusteenuste soodusmäär ning see on üks väheseid sektoreid, mida sellise meetmega toetatakse. Meie lähinaabreid vaadates on Rootsis ja Lätis majutusteenuste käibemaks 12% ehk samasugusel tasemel.
Sel aastal on Eestis majutatavate turistide arv jätkuvalt kasvanud. Näiteks turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes statistikaameti andmetel 488 000 sise- ja välisturisti, st 6% rohkem kui eelmise aasta juulis.
Peale selle ei saa jätta märkimata, et turismisektori arengut toetab riik olulises mahus, rahastades käesoleval Euroopa Liidu eelarve perioodil erisuguseid turismile suunatud meetmeid suurusjärgus 100 miljoni eurot.
Lühendatult Sven Sesteri vastustest varimajandust puudutavale arupärimisele riigikogus 26. septembril.