Valitsus pani kokku kasvueelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta eelarve maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3%.
Ma nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, sest selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja ka riigi efektiivsust.
Järgmisel aastal me alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut.
Valitsuse maksusoodustuse idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui ka laste heaks. Rääkides pahede maksustamisest ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade jätkuvast tõstmisest, õigustavad seda mustvalged faktid. Alkoholi tarbimine on vähenenud järjepidevalt 2007. aastast alates. Ma lükkan ühemõtteliselt ümber väärarvamuse, et valitsus tõstab aktsiise mingi müstilise eelarveaugu lappimiseks. Järgmise aasta eelarves on iga aktsiisist rohkem laekuva euro kohta olemas ka samaväärne maksulangetus.
Eesti ja meie liitlaste sõjalise riigikaitse tugevdamiseks panustame läbi aegade kõrgeima taseme sisemajanduse kogutoodangust − rahandusministeeriumi äsja täpsustatud hinnangutel suisa 2,19% SKTst. Sama oluline kui sõjaline riigikaitse on investeerimine sellesse, et iga Eestis elav inimene tunneks, et tal on siin turvaline ja hea elada ning Eesti piir ja meie riigikord on hoitud.
Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldame 2017. aastal 452 miljonit eurot, mis ulatub sarnaselt riigikaitsega 2,1 protsendini SKTst.
Turvalisust tagab eelkõige inimene, kes töötab politseiniku, päästja või piirivalvurina. Nii soovime tõsta eesliinil töötavate ametnike palku ning parandada politseinike ja päästjate varustust ning töötingimusi.
Et majanduskasvule hoogu juurde anda, investeerime suurte taristuprojektide kõrval meie kõige väärtuslikumasse varasse − oma inimestesse.
Me väärtustame elukogemust ning toetame investeeringuid näiteks ka üle 50aastaste töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Eesti maa sool on pikaajalise majanduskasvu alustala ja me ei ole neid saatuse hooleks jätnud. Järgmisel aastal suureneb õpetajate palgafond 4,6%, mis on rohkem kui üheski teises prioriteetses valdkonnas, tervishoid välja arvatud. Lisaks aitame tööturule piiratud töövõimega, kuid tööturul suure osalemissooviga inimesed.
Järgmisel aastal aitame kaasa töökohtade loomisele, jätkates tööjõu maksukoormuse langetamist 32,5 protsendini ning lubades targalt juhitud ja teadmismahukaid töökohti täitnud inimestele suuremat liikumist.
Lisaks panustame oluliselt teaduse rahastamisse ja liigume lähemale oma suurele eesmärgile, mille kohaselt katab riik tulevikus teadus- ja arendustegevuseks 1% sisemajanduse kogutoodangust.
Selleks, et elavdada majandust ja tõsta tempokamalt meie inimeste elatustaset, on valitsus otsustanud kiirendada ka Euroopa Liidu tõukefondide rahaliste vahendite kasutamist. Eestil on 2014.-2020. aasta rahastamisperioodil kasutada 3,5 miljardit eurot toetusi, millele lisanduvad põllumajandusele suunatud vahendid. Koos meie oma panusega on tõukefondide vahendeid 4,6 miljardit. See tähendab 1,6 miljonit eurot investeeringuid iga päev selle nimel, et tõsta inimeste heaolu ning töö ja elu kvaliteeti.
2017. aasta riigieelarvega suureneb maksuvaba tulu 180 euroni, mis tähendab 2160 maksuvaba eurot aastas. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks.
Keskmine pension tõuseb rohkem kui 5% võrra − 395 eurolt 417 euroni − ning on ka tulevikus maksuvaba. Üksi jäänud pensionärid, keda Eestis on üle 92 000, saavad järgmisel aastal lisatoetust 115 euro ulatuses. Järgmisel aastal suurenevad tervishoiuvaldkonna rahalised vahendid ligikaudu 100 miljonit eelmise aasta eelarvega võrreldes.
1. juulil 2017. aastal jõustub uus lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. Vähemalt kolme lapsega perele makstakse sellest päevast lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot iga kuu. Ja veel täpsemalt öeldes, kolme lapsega perele hakkab riik järgmisest suvest maksma iga kuu kokku 400 eurot toetust.
Augustis sündis Eestis 1377 last, eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1182 sündi. Me oleme õigel teel, aga et see trend jätkuks, peame jätkama ka lasteaiakohtade loomist. Kokku luuakse aastaks 2020 ligikaudu 3200 uut lapsehoiukohta ja me jätkame ka lapsehoiu ja puudega laste tugiteenuste arendamist.
Eesti inimeste palgatase on lõunanaabritest paar-kolmkümmend protsenti kõrgem ning alampalk idanaabri keskmisest palgast märksa kõrgem. Meie elatustaseme vahe Soomega on vähenenud mitu korda. Saame väga suured taristuotsused tehtud ilma laenurahata. Meil on põhjust olla oma rahva ja riigi saavutuste üle uhked.
Aga siiski peame jätkama tööd selle nimel, et Eesti inimeste julgeolek ja turvatunne kasvaks ning majandus saaks hoogu juurde. Et Eestis ei tunneks keegi end kõrvale- või mahajäetuna. Et meil sünniks rohkem lapsi. Et riigi efektiivsus suureneks ja riigi heaks töötavate inimeste kompetentsus kasvaks. Järgmise aasta riigirahanduse töödokument on kasvule suunatud.
Täies mahus saab peaministri poliitilist avaldust riigieelarve üleandmise puhul lugeda riigikogu kodulehelt.