Patsiendi surm viis arsti kriminaalsüüdistusega kohtu ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks korda kiirabiga haiglasse viidud ja seejärel surnud mehe lähedased pöördusid politseisse pärast seda, kui tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon oli tuvastanud patsiendi vastu võtnud arsti tegevuses vigu.
2012. aasta 24. novembri õhtul kella viie paiku sai kiirabi väljakutse Sillamäel Tškalovi tänavas asuvasse korterisse. Brigaad jõudis kohale mõne minutiga, sest kiirabijaam asus väljakutse aadressist mõnesaja meetri kaugusel. Väljakutse põhjuseks oli Valeri (42), kellel meedikud tuvastasid madala vererõhu, kahvatu jume ja muud haigussümptomid. Äsja oli Valeri korraks kaotanud teadvuse. Voodil lamanud mees kaebas kõhuvalu ning läbivaatus tekitas kiirabibrigaadis kahtluse, et soolestikus on verd.
Kiiresti haiglasse
Kiirabiarst Galina tegi kiire otsuse, et Valeri vajab ruttu haiglasse viimist, ning vilkurite välkudes oli patsient paarikümne minutiga juba Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). Kiirabiarsti väitel paranesid patsiendi seisundi näitajad oluliselt pärast seda, kui mees oli saanud tilgutite alla, ning haiglas andis brigaad Valeri sealsete meedikute järelevalve alla.
Umbes 12 tundi hiljem, 25. novembri varahommikul tuli Galinal koos oma brigaadiga sõita taas Sillamäe Tškalovi tänava majja ning suur oli meedikute üllatus, kui nad leidsid samast korterist eest taas voodil lebava Valeri. Selgus, et EMOs valvel olnud arst Igor Gorjatšjov (39) oli õhtul haiglasse toodud patsiendi kodusele ravile saatnud, diagnoosides tal soolenakkuse.
Praegu pensionil olev Galina rääkis eile kohtus, et seekord oli pilt peaaegu sama nagu eelmise väljakutse ajal, kuid patsiendi seisund oli veelgi raskem. Vererõhk oli kriitiliselt madal, omaste jutu järgi oli Valeri WCsse minnes kaotanud teadvuse ja kukkunud, soolestiku kontroll näitas seal vere olemasolu. Galina sõnul tuli kiirelt tegutseda ja tal polnud aega uurida pabereid, millega Valeri eelmisel õhtul oli haiglast kodusele ravile saadetud. Kuna kellaaeg oli selline, et ei võimaldanud paluda naabrite abi, kutsuti välja päästemeeskond, kes aitaks patsiendi kanderaamil kiirabiautosse tõsta. Sõit läks uuesti EMOsse. Järgmisel päeval teatati omastele, et Valeri suri operatsioonilaual.
Kui Galinalt küsis prokurör Olga Dorogan eile kohtus, kas tema arvates oleks Valeri tema seisundit arvestades kindlasti pidanud jääma haiglaravile või saanuks teda ka kodusele ravile saata, vastas endine kiirabiarst, et meditsiin on väga keeruline valdkond väga paljude haigusnähtude ja haigustega ning seetõttu tuleb iga juhtumit vaadelda individuaalselt. "Iga arst võtab pärast uuringuid vastu otsuse vastavalt pildile ja arsti enda mõttekulule," vastas ta.
Nõukogu tuvastas ravivigu
Kui kohtunik Anne Palmiste küsis seepeale, kas asjaolu, et tema juhitud brigaad viis patsiendi sama diagnoosiga kahel korral järjest haiglasse, tähendab siis, et tema arvates pidanuks patsient jääma haiglaravile. Galina sõnul oleks esimesel korral pidanud kindlasti järgnema mõnda aega haiglas patsiendi jälgimine. Teisel korral oli ta aga juba sajaprotsendiliselt veendunud, et patsient vajab haiglaravi.
Pärast Valeri surma pöördusid tema omaksed tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni juhtumile hinnangu saamiseks. Kui komisjon tuvastas, et arsti tegevuses ilmnes vigu, andsid lähedased asjale ametliku käigu ja pöördusid politseisse. Lahang tegi kindlaks, et Valeri suri kaksteistsõrmiksoole haavandist tekkinud sisemise verejooksu tõttu, kuid arst seda õigel ajal ei tuvastanud.
Gorjatšjov sai süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest ning teine paragrahv näeb ette vastutust tegevusetuse eest. Süüdimõistmisel võib selle eest oodata kuni kolme aasta pikkune vangistus. Arst ise ennast süüdi ei tunnista.
Tartu ülikooli erakorralise meditsiini eriala lõpetanud Igor Gorjatšjov töötas Ida-Viru keskhaiglas eri pikkusega perioodidena seitsme aasta jooksul nii põhikohal kui käsunduslepingu alusel. Teda kohtu ette viinud juhtumi ajal oli ta tööl lepinguga. Viimati töötas see arst Ida-Viru keskhaiglas tänavu aprillis. Põhikohaga töötab ta praegu Jõhvis kiirabiarstina.
Ida-Virumaa keskhaiglat see süüdistus ei puuduta. Surnud patsiendi lähedased on kriminaalasja raames esitanud arsti vastu ka tsiviilhagi ligi 50 000 euro ulatuses, millest 35 000 eurot on moraalse kahju nõue.
Kohtuprotsess jätkub eeloleval reedel ning istungitega peaks kohus lõpule jõudma novembris.