Narvalanna Irina Martšenko pälvis kodanikujulguse aumärgi

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Irina Martšenko eile toimunud autasustamistseremoonial. "See oli õnnelik juhus, et selle koti leidsin just mina, mitte keegi teine, sest vastasel korral oleks võib-olla dokumendid ära visatud, raha ära võetud ning pulmad toimumata jäänud," meenutas narvalanna suvel aset leidnud sündmust.
Irina Martšenko eile toimunud autasustamistseremoonial. "See oli õnnelik juhus, et selle koti leidsin just mina, mitte keegi teine, sest vastasel korral oleks võib-olla dokumendid ära visatud, raha ära võetud ning pulmad toimumata jäänud," meenutas narvalanna suvel aset leidnud sündmust. Foto: Justiitsministeerium

Eile andis justiitsminister 19 inimesele üle kodanikujulguse aumärgi. Teiste seas said aumärgi Narva kojamees Irina Martšenko, kes leidis 12. juuli hommikul Narvast Peetri platsilt koti koos dokumentide ja 4000 euroga ning need politseile üle andis, ja tänavaröövlit kinni pidada aidanud kohtlajärvelane Boriss Gritsjuk.

"Meil Narvas Peetri platsil olid restorani juures lauad õues," meenutas Martšenko 12. juuli varahommikut. "Ma töötan kojamehena ning hommikul, umbes kella 6.20 paiku, kui ma olin juba tööle hakanud, avastasin sealt koti."

Mõni teine käitunuks teisiti

Põhjarannikule tollest suvehommikust rääkides imestab Martšenko isegi, et tundmatu kott temas toona mingeid kahtlusi ei äratanud. "Ei tea, miks, kuid mingit ärevust küll ei olnud... Ma avasin ettevaatlikult koti, vaatasin sisse ning nägin, et kõige peal olid rahatasku, korralikult kokku pandud püksid ja väga palju dokumente. Juhiloa pealt nägin, et tegu on poisiohtu noormehe asjadega. Võtsin kohe ühendust politseiga ning nad palusid mul öelda ees- ja perekonnanime ning isikukoodi."

Koti kaotanud noormehe endaga Irina Martšenkol kohtuda ei õnnestunudki, kuid juba samal päeval helistas koti omanik Irinale, et teda isiklikult tänada. Selgus, et tegu oli 23aastase välismaalasega, kes oli sõitnud Narva oma pulmi korraldama ja bussilt maha tulles pagasiga askeldades ühe koti tänavale unustanud. Tänu valvsale ja seaduskuulekale kodanikule ei pidanud ta pulmi edasi lükkama.

"Ärge enam kunagi midagi kaotage!" soovis talle Martšenko.

"Tal vedas väga: see oli õnnelik juhus, et selle koti leidsin just mina, mitte keegi teine, sest siis oleks võib-olla dokumendid ära visatud, raha ära võetud ning pulmad toimumata jäänud," lisas ta.

Kojamees − tähtis elukutse 

Irina Martšenko töötab juba üle kümne aasta kommunaalfirmas N&V ning saab miinimumpalka. Tema sõnul leiavad kojamehed praegu kõige sagedamini telefone − neid kaotavad tavaliselt lapsed ning sel juhul püüavad leidjad nende emadele-isadele helistada. Dokumentide leidmise korral aga pöörduvad nad kohe politseisse.

Üleüldse pöördub kojameeste poole abi järele palju inimesi − eriti mujalt tulnuid, keda on Narvas palju.

"Ja meie aitame inimesi − mitte ainult mina, vaid me kõik," sõnas Irina Martšenko.

Eilne autasustamistseremoonia meeldis Martšenkole pealinnale omase ülevuse poolest. "See oli muljet avaldav ja meeldiv!" Ning Martšenko pojad − 10- ja 18aastane − on ema üle väga uhked.

"Võõrast võtta ei tohi. Kõige ebameeldivam on elus millestki ilma jääda. Olen ka ise nii mõndagi kaotanud ning isegi kui see on olnud midagi väikest, olen ikkagi alati kurvastanud," arutles Martšenko.

Riiklik tunnustus

"Kodanikujulguse aumärgiga tunnustatud vaprad inimesed on meile kõigile eeskujuks, pidamaks meeles, et kurjus ei tohi võita ja sellele tuleb vastu hakata. Ühisesse turvatundesse panustamine on ka üheks eelduseks heaks kodanikuks olemisel. Need inimesed pole aga lihtsalt head kodanikud, vaid erakordselt julged ning meie ühiskonna selgroog," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu eile 19 julget ja otsusekindlat eestimaalast autasustades.

Teise idavirulasena sai eile tunnustatud Boriss Gritsjuk, kes aitas kinni pidada tänavaröövli.

15. septembri pärastlõunal nägi Boriss Gritsjuk abikaasaga Kohtla-Järvel pealt tänavaröövi. Gritsjuk peatas auto ja jooksis kurjategijale järele. Pärast pikka tagaajamist ja korduvat jõu kasutamist sai ta süüdlase kätte, kuid kurjategijal õnnestus uuesti jooksu pista ning ta asus teda jälitanud Gritsjukki noaga ähvardama. Gritsjuk teatas toimunust politseile, kes ründaja kinni pidas. Samal ajal oli Gritsjuki abikaasa jäänud kannatanu juurde toeks. Tänu Borissile ja tema abikaasale tabati kurjategija ning aidati kannatanut, kes ilmselt poleks suutnud ise röövlit tuvastada.

Riigi peaprokurör Lavly Perling tsiteeris Edmund Burke'i, kes on öelnud, et kurjuste triumfeerimiseks piisab heade inimeste tegevusetusest, ning lisas: "Need on inimesed, kes on aidanud abivajajaid rasketel hetkedel, ennast ohtu seades, kuid tõestades nii abisaanutele kui ka kõigile teistele, et kurjus ei võida, kui head inimesed tegutsema asuvad. Olgu nad ise meile kõigile eeskujuks ja nende lood mõtlemisallikaks."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles