Kaevandusmuuseumis hakkas vesi eile alanema

Stollisuudme kaitseks ehitatud tammist vesi üle ei lähe, aga kõrvalt pressib mööda küll. Foto: Matti Kämärä

Neljapäeval Eesti kaevandusmuuseumis kahe meetri piiri ületanud veetase näitas reedel alanemise märke ja seda veel enne, kui lisaks toodud pumbad oma mõju jõudsid avaldada.

Endise Kohtla kaevanduse stollisuue oli reede pärastlõunal poolest saati vee all ja vett pulbitses kaitseks ehitatud tammi külgedelt aina juurde.

Kaadurikambris oli kahemeetrine veekiht ning parasjagu ühendati voolikuid lisaks renditud pumba külge, et väljapumbatava vee kogust suurendada ja see ühtlasi muuseumist kaugemale juhtida.

Neljapäeval ütles kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraas, et tavapäraselt hoiab pidevalt töötav pump veetaseme tunnelite kõrval olevates kraavides 20 − 40 cm peal ning avariipump lülitatakse tööle siis, kui veetase küündib kaks korda kõrgemale. Nüüd oli vee pealevool nii võimas, et kuigi lisandus kolmaski pump, jõudis veetase 2,05 meetrini.

Reede hommikuks oli vee pealevool Kraasi hinnangul pisut vähenenud ning pärastlõunal oli juba märgata ka veetaseme alanemist. Oma kolmele pumbale lisaks renditud kaks pumpa − üks maa alla appi, teine maa peale vett kaugemale pumpama − polnud selleks ajaks veel jõudnud mõju avaldada.

Valmisolek oli kasin?

Kaevandusmuuseumi rajamist eest vedanud ja seda 2012. aastani juhtinud Ain Luuk ütles, et nüüdne uputus oli temale suur üllatus.

"Olen seal ühe uputuse üle elanud, aga siis polnud sellist tehnilist valmidust kui nüüd − 2011. aastal rajati maa-aluse osa renoveerimise käigus uued veetõkked. Loodus käitubki ootamatult, aga selleks tuleb valmis olla − pumbad peavad olema kontrollitud, inimesed ette valmistatud, vajaduse korral on vaja kasutada mehitatud valvet ja leida kiiresti lisapumbad," rääkis ta.

Luugi sõnul oli kaevanduses veetase kõrge ka tänavu kevadel ning siis juhtis ta juhtkonna tähelepanu sellise valmisoleku vajadusele.

"Probleem on ka selles, et vee väljavool on ehitatud läbi küttekollektori ning see ei suuda nii suurt kogust vett vastu võtta; avariiolukordade puhuks tuleks paigaldada teine toru lisaks või teha mingi kraav."

Tekkinud olukorra põhipõhjuseks peab Luuk muuseumi juhtimise kaootilisust viimastel aastatel. "Inimesed on vahetunud, kohalikud mehed sealt ära peletatud, asja tundvate inimeste palkamisse ei ole suhtutud tõsiselt."

Kuni tänavu suveni kaevandusmuuseumis tehnilise poolega tegelnud Toivo Onton ütles, et rääkis juba paar aastat tagasi vajadusest kümme aastat vanad pumbad välja vahetada.

"Suurem, avariipump on küll üsna uus ja vähe töötanud, aga see üksi ei käi niisugusest veekogusest üle. Ja vanade pumpade osa jääb lahjaks," nentis ta.

Kõige hullem on möödas

Andres Kraasi sõnul oli pumpadega küll pisut probleeme, ent need lahendati kiiresti.

"Uus pump hakkas vibreerima − aga töötas ikka edasi −, Eesti Energiast tuldi kohe appi ja tehti asi korda. Ühe vana pumba asemele tõi VKG laenuks enda oma ja paigaldas selle väga kiiresti, nii et sisuliselt pumpade töös vahet ei olnud. Lihtsalt vesi pressis nii tugevalt peale ja kuna maa on ümberringi vett täis, voolab välja pumbatu taas tagasi."

Kraas usub, et vee vähenev pealetung, reedel tööle hakanud lisapumbad ja ilmaprognoosi järgi ka külmemaks muutuv ilm muudavad olukorra muuseumis lähipäevil taas normaalseks.

"Esmaspäeval-teisipäeval on muuseum nagunii suletud, usun, et kolmapäeval töötame juba tavarežiimil," oli ta optimistlik.

Muidugi tuleb siis üle vaadata võimalikud veekahjustused, ent kuna elektrisüsteemid asuvad nagunii kõrgemal ja maas olnud elektritarbijad tõsteti aegsasti kõrgemale või lülitati välja, siis midagi hullu olla ei tohiks.

Taustainfo on muutunud

Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Hardi Murula ütles, et omal ajal Viru kaevanduse ning Aidu ja Vanaküla karjääri sulgemisega seoses tehtud hüdroloogilised prognoosid tehti ajal, kui kaevandused veel töötasid.

"Nüüd on taustainfo muutunud ning tuleks teha uus uuring ja selle alusel prognoosi korrigeerida. Kui on tegemist loodusliku vesikonnaga, peavad prognoosid üldjuhul paika, aga kui looduslikule süsteemile lisandub tehislik vesi, on selle käitumist märksa keerulisem ennustada. Enne järgmist ekstreemset olukorda on meil aega seda uurida."

Murula usub, et abi on juba Lüganuse valla kavandatavast Roodu küla uputuste uuringust, ent lahenduse leidmiseks peaks olukorda vaatama laiemalt, muu hulgas vaagima ka muuseumi praeguseid veetõkkesüsteeme ja vee ärajuhtimist.

Kaevandusmuuseum võiks küll selle uuringu idee eestvedaja olla, ent kindlasti tuleb kaasata kaevandusettevõtted, samuti keskkonnaamet ja -ministeerium.

"Muuseum asub 50 meetrit üle merepinna, merevee tase meil tõusnud ei ole − lahendus muuseumi ohustavale liigveele on kindlasti olemas. Küsimus on selles, kui kiire see lahendus on − ja kui palju see maksab," ütles Murula.