Minister käis lahendamas Narva muuseumisõda

Narva muuseum pakub aasta läbi põnevat tegevust nii linnakodanikele kui külalistele ja on linna üks sümboleid. Fotol mõne aasta tagune talvelaat muuseumi Põhjaõues.

FOTO: Ilja Smirnov

Kultuuriminister Indrek Saar loodab pärast kohtumist  Narva linnavalitsuse ja volikogu esindajatega, et linn ei vähenda kohaliku muuseumi omapoolset rahastamist, sest see võiks viia asutuse hävinguni.

Kultuuriminister Indrek Saar tunnistas eile pärast kohtumist Narva linnajuhtidega, et Narva muuseumiga seotud probleemidel on mitu põhjust.

Lähenevad valimised

"Üks kiht on kommunikatsioonialane, omavahelise suhtluse teema. On selge, et osa volikogu liikmeid pole rahul suhtlusstiiliga, mida praegune muuseumi juht Andres Toode on viljelnud, ja see on tekitanud paksu verd." Ta lisas, et osaliselt oli see mõjutatud Narva linnuse ümberehituse arhitektuurikonkursiga seotud temaatikast, mis tekitas vaidlusi.

"Ei saa ka unustada, et aastal 2017 on taas kohalikud valimised ja volikogus on neid, kes muretsevad teatud valijate grupi pärast rohkem kui teiste pärast. Kui tundub, et muuseum saab niigi hakkama, kui ei süveneta asjasse ja tundub, et sealt on võimalik raha kusagile mujale nihutada, võib seegi olla üks põhjus, miks muuseumilt üritatakse raha ära võtta," rääkis Saar.

Eilse koosoleku positiivseks saavutuseks peab Saar seda, et räägiti lahti, mida võib muuseumi linnapoolse finantseerimise vähendamine kaasa tuua. Ministri sõnul puhastas õhku osapooltevaheline kommunikatsioon, selgitati, kuidas keegi käsitleb omavahelisi kokkuleppeid, ja linnale edastati, mis võib juhtuda, kui mõte muuseumi finantseerimist kärpida ka tegelikult ellu viiakse.

"See perspektiiv võib olla väga tume. Kui linn taganeb omapoolsest kokkuleppest ja vähendab peaaegu kaks korda oma panust, on riik sunnitud seda tegema veel rohkem, sest oleme ju vahepeal enda kohustusest tunduvalt rohkem raha siia pannud. Kui pöördume algsete kokkulepete juurde, vähenevad muuseumile mõeldud summad mitu korda. Ja ma ei kujuta hästi ette, mida muuseum siis üldse suudab pakkuda; seal pole väga palju koomaletõmbamise võimalusi," ütles minister.

Õhk räägiti puhtamaks? 

Saar nentis, et kui muuseumis on juhtimisprobleem, tuleb sellega tegelda, mitte muuseumilt raha ära võtta ja seetõttu muuseumi sisuliselt sulgeda. "Aga volikogu otsustab, kas toetatakse eelarve muutmise ettepanekut, mis kultuurikomisjonist tuli, ja muuseumi raha suunatakse kuhugi mujale või mõeldakse järele ja jäetakse see samm tegemata. Väga loodan, et teine variant realiseerub," ütles minister.

Saar väitis, et muuseumi direktori mitteosalemine arutelul linnajuhtidega tuli kasuks, kuna volikogu poolt on väidetavalt osale inimestele probleemiks just Toode suhtlemisstiil.

Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ütles, et siis, kui üheskoos riigiga moodustati muusemi sihtasutus, ei olnud see märgiks, et linnal puudub huvi muuseumi vastu. "Aga probleem on selles, et praeguse [muuseumi] juhtkonnaga puudub igasugune koostöö. See juhtkond ei arvesta Narva avalikkuse huve ja eirab neid," ütles Jefimov.

Küsimusele, kas linn jätkaks finantseerimist endises mahus, kui muuseumi juhtkond vahetuks, vastas volikogu esimees, et Narval on ka tegelik finantsprobleem − tegu polnud vaid komisjonipoolse signaaliga. "Pärast muuseumipoolset restorani avamist tundis volikogu huvi, kuidas muuseum kasutab raha, mida eraldab linn − kas üldse on vaja nõnda palju raha eraldada? Linnapea lõi selleks erikomisjoni, aga isegi see ei saanud selgust."

Jefimovi sõnul oli kohtumine minister Indrek Saarega viljakas ja just sellise dialoogi järele on linn varem tundnud vajadust. Samas toonitas ta, et lõplikku otsust muuseumi rahastamise asjus ei tee ei ministeerium ega volikogu esimees, vaid selle peab langetama volikogu. "Praegu ma ei ütle, mis muuseumist saab, see on raske küsimus," ütles Jefimov.

Muuseumi direktor Andres Toode lausus Põhjarannikule, et tuleb ära oodata järgmisel neljapäeval toimuv Narva volikogu istung. "Kindlasti on kommunikatsiooniprobleem, aga kuidas kommunikeerida sellega, kes pole infost huvitatud. Linna, riigi ja sihtasutuse vahel on täiesti korralik kommunikatsioon. Kui keegi volikogust pole millestki teadlik, tähendab see, et ta pole suvatsenud infot kätte saada. Meil pole midagi ka volikogus info jagamise vastu, aga siis peaks nad meile esmalt teada andma, et üldse mingit infot tahetakse. Seni pole lisainfot sihtasutuse kohta küsitud," rääkis Toode.

Tagasi üles