Narva kaalub muuseumi rahakärbet

Narva linna juhid ühel hiljutisel banketil restoranis Rondeel. Aleksandr Jefimov (vasakul) märkis, et selle restorani avamine ja ülalpidamine ei ole muuseumi tööga otseselt seotud: "See pole ei näitus, ekspositsioon ega teadustegevus." Ja kui selleks vahendeid leiti, küllap siis ei ole asutusel rahaga kitsas käes.

FOTO: Ilja Smirnov

Narva muuseumile makstavat toetust peaaegu poole võrra kärpida soovivad poliitikud tahavad teada, miks vajab muuseum just nii palju raha, nagu neile viimastel aastatel eraldatud on. Loogika on lihtne: kui muuseum investeeris tänavu uue restorani avamisse, siis ilmselt ei ole lood seal rahaga sugugi halvad.

Otsus kärpida 2012. aastal Narva linna ja Eesti riigi koostöös loodud sihtasutusele Narva Muuseum makstavat toetust võetakse vastu tõenäoliselt homme, neljapäeval toimuval linnavolikogu istungil, kus hakatakse arutama 2017. aasta linnaeelarvet. Viimastel aastatel on toetuse summa olnud 429 135 eurot aastas ning seda plaanitakse kärpida 200 000 euro võrra, st ligi poole jagu.

Põhjarannik on juba kirjutanud, et linnaeelarvest eraldatava rahaga makstakse osale muuseumi töötajatele palka. Teisele osale makstakse riigi eraldatavast toetusest ja muuseumi enda teenitavast tulust. Narva muuseumis töötab ligikaudu 50 inimest ning rahastuse vähendamine 200 000 euro võrra tähendaks sunnitud koondamist − esialgsetel hinnangutel koondataks siis üle 20 töökoha.

Toetusteks napib raha

Narva linnavolikogus on päevakorras üsna pingeline 2017. aasta eelarve: kuni linn pole kõikvõimalikku sihtraha saanud, on uue eelarve maht − 63 564 467 eurot − 4,87 protsenti väiksem kui käesoleva aasta eelarve septembri lõpu seisuga. Osaliselt on sellise pingelise olukorraga seotud ka otsus vähendada Narva muuseumile makstavat toetust.

Teine põhjus on Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi sõnul see, et muuseumi rahaasjad pole piisavalt läbipaistvad. "Me tahame näha, et neil on just nii palju raha vaja," sõnas Jefimov.

"Varem, kui muuseum oli munitsipaalasutus, eraldasime me neile samasuguse summa − 429 000 eurot −, kuid kogu muuseumi teenitav tulu jõudis lõpuks tagasi linnaeelarvesse. Praegu aga jääb neile nii tulu kui ka toetus. Samas avas muuseum restorani ja tegi sellesse investeeringuid − see tähendab, et raha siiski on, kuid meile lihtsalt ei näidata seda. Meil aga on vaja raha linna probleemide lahendamiseks," selgitas ta.

Ühtlasi tuletas Jefimov meelde, et restorani avamine ja ülalpidamine ei ole muuseumi tööga otseselt seotud. "See pole ei näitus, ekspositsioon ega teadustegevus."

Vastates etteheidetele 2016. aastal muuseumis avatud restorani Rondeel kohta, teatas Narva muuseumi direktor Andres Toode, et asutus ei finantseeri restorani riigilt või linnalt saadava rahaga. "Me ei kasuta selleks maksumaksjate raha, vaid ainult enda teenitud vahendeid."

"Restoran võimaldab meil lõpuks ka teenida, mitte lihtsalt kulutada," lisas Toode.

Pooleks aastaks kalevi alla

Toode ütles eile, et Narva juhtkonnast lubati talle naasta muuseumi toetuse küsimuse juurde teisel poolaastal. "Finantseerimine jätkub nii nagu möödunud aastal, lihtsalt algul eraldatakse meile 200 000 eurot vähem, poole aasta pärast aga antakse ülejäänud summa."

"Suuri koondamisi ja muutusi me nüüd ette võtma ei hakka, kuid keegi ei anna meile garantiid, et viie kuu pärast saadikud lihtsalt ei teata, et nad ikka ei anna seda raha meile. Selline väga rumal olukord," märkis Toode, et ei näe sellises stsenaariumis midagi mõistlikku, kuid lepib sellega.

Eile istungit pidanud Narva linnavolikogu strateegilise planeerimise komisjoni valdav enamus otsustas suunata toetuse 200 000 euro suuruse osa Narva linnaeelarve reservi. "Pole fakt, et see raha just Narva muuseumile läheb," märkis komisjoni esimees Jelena Pahhomova.

"Kui nad poole aasta pärast siiski otsustavad, et seda summat nad meile ei anna, tekivad meil väga suured probleemid," tõdes Andres Toode.

Tagasi üles