Haldusreform ei saa kolme päeva pärast läbi
/nginx/o/2016/11/01/6025129t1h54d7.jpg)
30. detsember 2016, 00:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui riigikogu võttis sel suvel vastu haldusreformi seaduse, siis tegelikult algas sellega alles reformi esimene ja ettevalmistav etapp. See seadus pani paika kaks konkreetset põhimõtet: kohalikele omavalitsustele anti aega vabatahtlikuks ühinemiseks 2016. aasta lõpuni ja lubati, et vabatahtlikele ühinejatele maksab valitsus ühinemistoetust.
Nüüd, kus aastavahetus ja etteantud tähtaeg on kätte jõudnud, annavad uudised riigi eri nurkadest kinnitust, et pühadest hoolimata on enamikus omavalitsustes kõige kuumem aeg − edukaid ühinemisläbirääkimisi peavad 80% linnadest ja valdadest. Ülejäänud on kas juba liitunud, rahvaarvult piisavalt suured või ei osale läbirääkimistel.
Hoolimata kohe-kohe saabuvast vahefinišist ehk vabatahtliku ühinemise tähtaja lõppemisest, on oluline üle korrata, et sellega ei ole reform veel sugugi läbi. Kõik ühinemised jõustuvad tegelikult alles kohalike omavalitsuste valimistega 15. oktoobril 2017.
Milline näeks välja Eesti haldusjaotus tol oktoobripäeval, kui võtta aluseks praegune seis? Sel juhul oleks pärast 2017. aasta valimisi senise 213 omavalitsuse asemel Eestis umbes 75-80 linna ja valda, millest kolmandiku elanike arv ulatuks üle 11 000.
Need arvud näitavad, milline on haldusreformi tegelik ulatus. Seetõttu pole ime, et paljude edulugude kõrval on ette tulnud vaidlusi, läbirääkimiste katkemisi, uuesti alustamisi ning ultimaatumeid. Nii mastaapse reformi puhul ei saa ette heita eestlaslikku ettevaatlikkust ja alalhoidlikku kaalumist.
Valitsus on reformi läbiviimiseks pakkunud omavalitsustele igakülgset tuge ning vajaduse korral vahendamist, et probleemid ja vaidlusküsimused saaksid kõiki pooli rahuldavalt lahendatud. Etteantud tähtaegadest, lubatud toetustest ja probleemide silumisest on ametis oleva valitsuse jaoks märksa olulisem reformi tegelik eesmärk ning sisu: Eesti inimeste elukeskkonna parandamine ning kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine.
Valitsuse eesmärk on välja töötada jätkusuutlik omavalitsusmudel, kus riigi ja omavalitsuste õiguste ning kohustuste osas on sõlmitud selged kokkulepped. Me tahame suurendada kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja võimekust pakkuda kvaliteetseid teenuseid kõikjal Eestis. Inimestel on õigus saada avalikke teenuseid ühesugusel tasemel, hoolimata elukohast, mistõttu vajavad ülevaatamist eelarvetulu jaotamise põhimõtted, et vahed eri linnade ja valdade võimalustes ei oleks liialt suured.
Valitsusliidu aluspõhimõtetes on kokku lepitud, et omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks tasandatakse kriisi ajal vähendatud kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa langust. Seetõttu eraldame omavalitsustele alates 2018. aastast igal aastal 30 miljonit lisaeurot. Peale selle on omavalitsuste tulubaasi täienduseks 2019. aasta riigi eelarvestrateegias ette nähtud veel 15 miljonit ning 2020. aastal 25 miljonit eurot.
Valitsuse jaoks on oluline, et me suudaksime koostöös uute linnade ja valdadega välja töötada uue jätkusuutliku omavalitsusmudeli. Me vajame selget kokkulepet, kuidas jagunevad Eesti elu kujundamisel riigi ja omavalitsuste õigused ning kohustused.
Omavalitsuste rolli suurendamiseks on rahandusministeerium teinud ettepaneku anda neile õigus ja võimalus ise korraldada oma piirkonna arendustegevust ning ettevõtluskeskkonda. Samuti on soov laiendada omavalitsuste õigusi korrakaitse ülesannete täitmisel.
Valitsusel on kavas koguda lisaettepanekuid, millised ülesanded võiks kohalikule tasandile üle anda ning mida linnad ja vallad ise kõige rohkem ootavad ja vajavad, et oma elu paremini korraldada ning inimeste heaolu parandada. Praegu on kõige rohkem põhjust kaaluda sotsiaal- (nt asenduskodude ja -perede rahastamine, erihoolekandeteenuse korraldamine, puudega inimeste perioodilised toetused, sünnitoetuste väljamaksmine), tervishoiu- (esmatasandi tervishoid) ja haridus- (nt riigi gümnaasiumide ja kutsekoolide ning õpilaste karjäärinõustamise üleandmine), aga ka päästevaldkonna ülesannete võimalikku üleandmist riigilt omavalitsustele.
Mitmed muudatused on ametisolev valitsus juba kokku leppinud. Näiteks 2018. aastast tõstame koolilõuna toetuse ühe euroni ning eraldame vajalikud vahendid koos lisarahastusega (6 miljonit eurot aastas) kohalikele omavalitsustele. Samamoodi taastame kõigile 250eurose matusetoetuse ning suuname vajaliku raha (4 miljonit eurot aastas) kohalikule tasandile.
Kui seni on korraldatud regionaalset ühistransporti maakonna halduspiire järgiva loogika kohaselt, siis peagi hakkab veokorraldus lähtuma rohkem sõidunõudlusest ja sel juhul oleks mõistlik ühistransporti korraldada ka maakonnaüleselt. Uus bussiteenuse korraldus peab paremini vastama sõitjate huvidele, võimaldades praeguseid riiklikke dotatsioone senisest efektiivsemalt kasutada.
Omaette küsimus, mis on viimased pool aastat laual olnud Kärdlast Põlvani ja Jõhvist Pärnuni, on maavalitsuste saatus. Võin siinkohal kinnitada, et meie ühine otsus on maavalitsustest loobuda ning viia nende ülesanded kohalike omavalitsuste endi ja nende ühisasutuste pädevusse. Maavalitsuste riikliku järelevalve funktsioonid antakse aga üle riigiametitele. See ei tähenda mingil juhul otsustusõiguse Tallinna koondamist, sest kandev roll jääb just kohaliku tasandi kanda. Ühtlasi oleme otsustanud ka osa riigiasutuste viimise maakondadesse.
Lõpetuseks panen kõigile südamele, et kohalik elu algab inimese kodukohast, mitte Stenbocki majast või riigikogu hoonest. Valitsuse nimel soovin tunnustada kõiki omavalitsuste ühinemistel otseselt või kaudselt osalenud inimesi. Omavalitsustegelasi, omavalitsusliite, planeerijaid, läbirääkijaid, aga laiemalt ka kõiki aktiivselt kaasamõtlevaid kohalikke elanikke ja organisatsioone. Niivõrd suuri ja põhimõttelisi otsuseid saab ning tuleb alati langetada eeskätt kohapeal.