Arsti süüdimõistmise dilemma

Eilne kohtuotsus, kus Ida-Virumaa arst Igor Gorjatšov mõisteti kriminaalkorras süüdi, ei jää selles kriminaalasjas ilmselt viimaseks. Ja on üsna tõenäoline, et see jõuab välja ka riigikohtuni, sest vaidlus on väga põhimõtteline.

Ühelt poolt kaotatud inimelu, mis ometi ju oli antud meie meditsiinisüsteemi kätesse, teisalt arsti tegutsemine või hoopistükkis mittetegutsemine, mis õiguskaitseasutuste arvates põhjustas surma.

Arsti kaitsja väidab, et tegelikult kohus ei tuvastanud, millal ja kuidas jäi abi andmata ning mismoodi täpselt oli Gorjatšovi tegevus põhjustanud patsiendi surma.

Ka Eesti arstkond tõusis oma kolleegi kaitsele, leides, et tegelikult ei tohiks meedikuid üldse nende ametitegevuse tõttu kohtu alla anda, kui vale käitumine pole olnud tahtlik. Ka selles on omajagu tõtt, et ilmeksimatu on vaid see arst, kes ühtegi patsienti ei ravi.

Prokuratuur jälle leiab, et kui kiirabi mehe kehvas seisus haiglasse tõi, oleks arst pidanud tema elu ja tervise heaks kõik tegema, mitte saatma teda infektsioonidiagnoosiga koju tagasi.

Enamikule inimestest on peened meditsiinilised nüansid üsna kauge teadus, ehkki armastame ravisüsteemist palju rääkida. Selge see, et meditsiinisüsteem on inimestele tähtis teema.

Aga loodetavasti ei õõnesta sellised üksikud kohtulood meie tervishoiusüsteemi head mainet patsientide silmis, vaid pigem annavad kindlustunnet, et kontroll selle kvaliteedi üle on olemas.