Kohtla-Järve lastekodu likvideeritakse suveks

Kohtla-Järve lastekodu lapsed on ametis oma mänguasjadega ega teagi, et nende elu muutub juba üsna pea. Foto: Peeter Lilleväli

Hiljuti veerandsajandat sünnipäeva tähistanud Kohtla-Järve lastekodu suleb tõenäoliselt juba eeloleval suvel uksed ning sealsed kasvandikud majutatakse koos õpetajatega väikeste peredena elumajade korteritesse. Edasise hoolitsuse nende eest võtab enda peale SOS-lasteküla. Selline lähenemine peaks aitama lastekodulastel senisest paremini iseseisvaks eluks valmistuda ning linnal suure hoone ülalpidamiskulusid vähendada.

Esimene samm selle kava elluviimiseks on juba tehtud: hiljuti soetas linn Olevi tänava viiekorruselise maja esimesel korrusel kaks kõrvuti asetsevat kolmetoalist korterit. Pärast remonti ühendatakse need üheks suureks, umbes 130ruutmeetrise pindalaga korteriks ning sinna asub elama kuueliikmeline perekond.

"Veidi hiljem soetas SOS-lasteküla Järve tänaval asuva maja, mis remonditakse selle arvestusega, et seal hakkab elama kaks perekonda," rääkis Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva. "Kava kohaselt tuleb meil leida veel üks suur korter, kuid praegu linnas sobivaid kortereid ei ole. Ent isegi kui lähiajal sobivat varianti leida ei õnnestu, ei hakka me lastekodu ümberasustamise plaane muutma − suve alguseks peab praegune hoone tühjaks jääma. Olen kindel, et jõuame selleks ajaks kõik ette valmistada. Kui lapsi on selleks hetkeks rohkem kui uues elupaigas kohti, siis püüame ülejäänud lastele leida tugipere või mõne muu lahenduse."

Aleksejeva sõnul on korterite soetamiseks linnaeelarves kavandatud 110 000 eurot ning esimeste korterite ostmiseks on juba kulutatud 38 000 eurot. SOS-lasteküla remondib korterid riigi eraldatava rahaga ning kannab tulevikus ka kõik kommunaalmaksetele ja remondile tehtavad kulutused, kuid eluasemed jäävad endiselt munitsipaalomandusse.

"Usun, et linn peab aitama SOS-lasteküla ka elamute remontimisel ja seadmetega varustamisel − näiteks mingite kampaaniate näol või siis raha ja mööbliga. Konkreetselt seda küsimust esialgu arutatud ei ole," lisas Aleksejeva.

Valmistuvad kolima

Kohtla-Järve lastekodu juhataja Juri Tšumel ütles, et praegu elab nende juures 25 last, neist kolm on 19aastased ja üks 20aastane. Põhimõtteliselt võiksid nad juba iseseisvat elu elada, aga kuna nad alles õpivad, siis lubab seadus neil seni lastekodus elada.

"Üks noormees õpib mereakadeemias, kolm Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses," täpsustas ta. "Me arutasime nende edasisi plaane ning mõni neist on juba valmis meie hoole alt lahkuma, mõni aga alles mõtleb selle üle. Üks meie töötaja avaldas soovi mitu last enda juurde kasvatada võtta, nii et ka juba olemasolevatest ruumidest peaks kõikide meie kasvandike ümberasustamiseks esialgu piisama. Ent varuvariant on muidugi vajalik, sest kunagi ei tea, millal ja kui palju lisandub linnas lapsi, kes vajavad hoolitsust ja katust pea kohale. Ning kas vajaduse korral on võimalik osta teenust kelleltki teiselt? Seepärast püütakse leida korter veel ühe pere jaoks."

Askeldusrikas aasta 

Uus aasta tõotab lastekodu töötajatele tulla askeldusrohke, kuid Juri Tšumeli sõnul on meeleolu kõigil "normaalne", kuna nad mõistavad, et reorganiseerimine on paratamatu.

"Me teadsime sellest juba ammu ja oleme selleks moraalselt valmis," sõnas ta. "Kuivõrd õige see otsus on, näitab aeg. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste ülalpidamiseks on valitud majanduslikult kõige otstarbekam mudel. Tõepoolest, ei ole ju ratsionaalne, et praegu elab meil suures, kolmekorruselises majas 25 last. Rõõmu teeb, et alates sellest aastast kehtib uus riikliku finantseerimise kord ning erivajadustega lapsed saavad senisest rohkem toetust."

Kuna munitsipaalsete lastekodude reorganiseerimine on riiklik kava, taotleb linnavalitsus lastekodu likvideerimisega seotud probleemide lahendamiseks lisatoetust: ees ootavad koondamised ja töötajatele tuleb hüvitist maksta.

Kui kõik plaanikohaselt läheb, jääb lastekodu praegune hoone juba eeloleval suvel tühjaks. Mis saab edasi? Sellele küsimusele Niina Aleksejeva vastata ei osanud. "Ei tea. Selle üle tuleb linnavõimudel veel kõvasti mõelda."