Põlevkivi taas nõutud

Pole aastatki möödas ajast, mil põlevkivitööstus oli sügavas kriisis. Nüüd aga valmistuvad siinsed kaevandusettevõtted püstitama uusi tootmisrekordeid, värbavad juurde kaevureid ja pikendavad töönädalaid.

Tegelikult ei ole selles midagi väga üllatavat. Nii Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupp on viimase kuue-seitsme aasta jooksul kulutanud sadu miljoneid eurosid uute tootmisvõimsuste − õlitehaste ja elektrijaamade rajamiseks. Neist osa valmimine langes aega, mil õli ja elektri hinnad olid kukkunud nii madalale, et tootmist tuli kahjumi kasvu pidurdamiseks piirata.

Nüüd, kus on läbi tehtud ellujäämiskursused ja õpitud tegutsema ka ebasoodsates turuoludes, on elektri ja õli hindade väikesegi tõusu korral põhjust enamik olemasolevast tootmisvõimsusest tööle panna. Vastupidisel korral oleks tegu raiskamisega. Põlevkivivajadus jõuab nüüd mahtudeni, mis jäid aasta varem kättesaamatuks hindade kukkumise tõttu.

Lõppkokkuvõttes peaks võitjaid olema päris palju. Kaevandamismahtude tõusmisega saavad senisest veelgi rohkem tulu põlevkivivallad. Valitsus langetas küll eelmisel aastal oluliselt ressursitasusid, kuid et need seoti õli turuhindadega, teenib riik nüüd hindade ja  mahtude tõustes märgatavalt rohkem tulu. Lisaks tuleb riigikassasse ja ka omavalitsustele senisest rohkem maksutulu tänu sellele, et põlevkivitööstuses on töökohtade arv hakanud tõusma.

Kõige olulisem on, et põlevkivi kaevandamise või töötlemisega seotud inimestel tekib tuleviku suhtes rohkem kindlustunnet.