Kas vähe või palju korruptsiooni?

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti avalikustatud 2016. aasta Transparency Internationali rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi järgi on Eesti tulemus 70 punkti, mis on võrdne eelmise aasta tulemusega. 176 riigi arvestuses asub Eesti 22. kohal.

Ühing nendib, et esimest korda on Eesti positsioon jäänud samaks ja mitte paranenud, nagu enne. Euroopas on Eesti 11. kohal. See kõik on muidugi suhteline, kui rääkida, kas Eesti tulemus on hea või võiks oluliselt parem olla. Ja ega me peensusteni ei tea ka neid eksperte ja ettevõtjaid, kes eri riike hindavad, ning täpseid hindamiskriteeriume.

See on korruptsiooni tajumise indeks ehk siis hinnang sellele, kuidas probleemi tajutakse, mitte faktipõhine olukorra hinnang.  Viimast ongi väga keeruline määrata, sest korruptsiooni puhul räägime teatavasti peitkuritegudest, mille avastamine on keeruline. Eelmisel aastal olid korruptsioonikuriteod Eestis päris terava tähelepanu all. Üle riigi pälvis palju kajastust Tallinna Sadama juhtide korruptsiooniasi, poliitilisel areenil tegid ilma Savisaar ja Keskerakond. Need kohtuasjad on veel pooleli. Aga meilgi olid oma kohtuasjad, alates niinimetatud Männi-Maritsa juhtumist Jõhvis ning lõpetades Ovsjannikoviga Narvas ja loomulikult Kohtla-Järve ekslinnapea Jevgeni Solovjovi kohtulahendiga. Küsimus ongi selles, kas see, et korruptsiooniasju üha rohkem avastatakse, näitab riigis korruptsiooni suurt vohamist või hoopis riigi võimekust ja tahet sellega võidelda. Loodetavasti ikka viimast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles