Tagame kõigile väärika vanaduspõlve
/nginx/o/2016/11/01/6025129t1h54d7.jpg)
29. jaanuar 2017, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametis olev valitsus on kokku leppinud, et kehtiv vanaduspensionide süsteem vajab olulisi muudatusi ning muuta tuleb ka praegust pensionivalemit.
Meie eesmärk on teha pensionisüsteem paindlikumaks ja solidaarsemaks, et see vastaks paremini inimeste ning ühiskonna vajadustele. Tulevane pensionisüsteem peab arvestama muutustega Eesti rahvastiku vanuselises koosseisus ning olema paindlik, et inimesed saaksid teha ise valikuid, millal pensionipõlve nautima jääda. Seejuures ei puuduta plaanitavad muudatused praegusi vanaduspensionäre ega seni välja teenitud pensioniosakuid.
Alustuseks täpsustan, et Eesti vanaduspension koosneb nii seni kui ka tulevikus kolmest sambast.
Esimene pensionisammas on ette nähtud kõigile vanaduspensionäridele. Sellesse sambasse ei kogu inimesed ise raha ette, vaid esimese samba pensioni makstakse samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega väljendub esimese samba pensionis ühiskonna solidaarsus ning tuleb tagada, et see süsteem kohtleks kõiki pensionäre võimalikult võrdselt.
Teine sammas on alates 1983. aastast sündinud inimestele kohustuslik ning sinna maksavad inimesed kaks protsenti oma palgast, millele riik lisab neli protsenti palgast juurde. Otsustasime kabinetinõupidamisel lihtsustada teise sambaga liitumist ka aastatel 1970-1982 sündinud inimestele.
Kolmas sammas on see, mida inimesed saavad ise oma pangas vabatahtlikult fondi koguda. Teisest ja kolmandast sambast algavad väljamaksed siis, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka.
Kehtiva pensionisüsteemi muutmisel on meil mitmeid olulisi põhimõtteid, millest juhindume. Peamine on, et inimeste reaalselt töötatud aastad oleksid ka pensioniarvestuses esimeses sambas samaväärsed. Riik peab kõrgelt väärtustama iga oma inimest, sõltumata tema ametist ja töötasust. Sissetulekute suur ebavõrdsus ei tohi edasi kanduda inimeste pensionipõlve.
Plaanime pensionireformi rakendamiseks piisavat üleminekuaega, et tagada sujuv üleminek. Aastatel 2020-2036 on üleminekuperiood, kus pensioni esimeses sambas võetakse võrdselt arvesse sissetulekut ja tööstaaži. Alates 2037. aastast sõltub esimene pensionisammas ainult töötatud ajast. Palga suurus kajastub ka edaspidi teise pensionisamba väljamaksetes ning soovi ja võimaluse korral on inimestel alati võimalus liituda vabatahtliku kolmanda sambaga.
Vanaduspensionide süsteemi ebaõiglastele külgedele on osutatud juba pikki aastaid ja võimalike muudatuste üle ühiskonnas debateeritud. Üsna üheselt on selge, et peame vähendama ühiskonnas ebavõrdsust ja tagama kõigile vastavasse ikka jõudvatele inimestele väärika vanaduspensioni. Praeguse süsteemi kitsaskohti tunnistavad seejuures ka selle loomises osalenud inimesed ise ning möönavad, et muudatused on vajalikud.
Lisaks on valitsuse plaanitavate muudatuste jõustumisel inimestel edaspidi võimalik valida ka oma pensionilemineku iga, saada pensioni osaliselt ning vajaduse korral peatada ja jätkata oma väljamakseid. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas muutustega meie demograafias, seome riikliku vanaduspensioniea alates 2027. aastast oodatava elueaga. Selles kõiges väljendub süsteemi tulevane paindlikkus.
Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine on üks valitsusliidu neljast põhieesmärgist, mille nimel päevast päeva töötame. Pensionisüsteemi seniste kitsaskohtade parandamine ja pensionide solidaarsuse tagamine on selge samm võrdsema ühiskonna suunas. Palga suurus jääb pensionide suurust ka edaspidi mõjutama, aga märksa õiglasemal määral. Meie selge eesmärk on tagada kõigile oma inimestele väärikas pensionipõlv.