Sanktsioonide puhul peaks kehtima solidaarsuse põhimõte
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
11. veebruar 2017, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta lõpukuudel avaldati Genfi rahvusvaheliste ja arengu-uuringute instituudi raport, mille järgi Eesti on Euroopa Liidu kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide suurim kaotaja.
Mitte ühegi teise ELi liikmesmaa eksport pole viimase kahe aastaga nii palju kahanenud kui Eesti oma. Kui 2013. aastal moodustas Eesti eksport Venemaale peaaegu 40%, siis 2015. aastaks oli väljapoole ELi suunduvast ekspordist Venemaa osakaal natuke alla 27%.
See tähendab umbes 13protsendipunktilist langust, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine oli alla 3 protsendipunkti. Meile järgnesid Läti ja Leedu, Slovakkia, Tšehhi, Poola ja Soome. Geopoliitiliselt kõik Venemaa senised kaubanduspartnerid ja lähiriigid, kes solidaarsusprintsiibist sõltumata kannatavad ühisotsuse tõttu rohkem kui teised ELi liikmesmaad.
Krimmi annekteerimist ei saa ega tohi eirata, veelgi enam eitada! Ukraina kriisi ja Krimmi annekteerimisega kehtestatud sanktsioonid ning neile järgnenud Venemaa vastus Euroopa põllumajandussaadustele pandud impordikeeluna mõjutab aga ühte osa Euroopa Liidust rohkem kui teist. Ning siin on kaks momenti.
Esiteks, transiit liigub niikuinii ning kannatavad vaid väiksemad ja nõrgemad. Rahvusvaheliste vedudega süvitsi kursis oleva inimesena tean, et kaubavahetus Venemaaga toimub Euroopa Liidu suurriikide vahel üsna aktiivselt. Leitakse lihtsalt võimalus kaubad läbi suurfirmade kohale toimetada ning transiit jätkub. Kus on olemas majanduslikud huvid, leitakse ka võimalused.
Teiseks oleks aus, kui Euroopa Liit kompenseeriks enim kannatavatele riikidele nende kaotuse. Kui kõik Euroopa Liidu riigid toetavad solidaarselt võlariike, täidavad solidaarselt pagulaskvoote ning kannatavad solidaarselt ka ühissanktsioonide all, siis miks Eesti kannatab 13protsendipunktilist langust, Ühendkuningriik aga vaid 0,6-, Portugal 0,7- ja Kreeka 1,0protsendipunktilist?! Kas poleks siis Euroopa Liidu põhimõtete ja solidaarsusprintsiibi kohaselt aus, et enim kannatavad riigid saaksid ka rohkem toetust?
Krimmi annekteerimist ei saa tolereerida. Sanktsioonid Venemaale on Euroopa Liidu ühisotsus, mis näitab Euroopa Liidu hinnangut ja suhtumist. Küll aga peaksime ühe liikmesriigina seisma selle eest, et solidaarsusprintsiip ei oleks selektiivne, ning osutama sellele ka ise aktiivselt tähelepanu.