Populaarsuse kogumine segaduse külvamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. veebruari Põhjarannikus ilmus Gerli Romanovitši artikkel "Kolm küla ei pääse kuidagi tuleviku Ida-Virumaale". Artiklis kirjeldatakse, kuidas Lääne-Virumaa Rägavere valla Uljaste küla ning Ida-Virumaa Aseri valla Kõrkküla ja Kestla küla elanikele liiga tehakse ning et tagurlikult meelestatud vallavõimud ei lase nendel küladel liituda Sonda vallaga.
Kunda linnavolikogu tegi oma 22. veebruari 2016. aasta otsusega nr 10 Vihula, Viru-Nigula, Haljala, Aseri ja Sõmeru vallavolikogule ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmine eesmärgiga moodustada kuue omavalitsuse baasil üks omavalitsus. Vihula vallavolikogu vastas, et nad ootavad ära haldusreformi seaduse jõustumise. Sõmeru valla soov oli pidada ühinemisläbirääkimisi korraga ühe partneriga, see tähendab Rakvere vallaga. Nii jätkasid ühinemisläbirääkimisi Kunda linn ning Aseri ja Viru-Nigula vald. Eelmise aasta detsembri lõpuks jõuti läbirääkimistega lõpusirgele ning kolme omavalitsuse volikogud kinnitasid ühinemislepingu, mille punktis 4.2 on kirjas: uue omavalitsuse territoorium moodustub lepinguosaliste territooriumide summana ja omavalitsuse piir kulgeb mööda lepinguosaliste välispiiri. See tähendab, et ühineva omavalitsuse piiriks saab lepingu kinnitamise momendil kehtiv välispiir.
Valla piiride muutmiseks käesoleval hetkel peavad kõigi kolme ühineva omavalitsuse volikogud muutma vastuvõetud otsuseid ning viima ühinemislepingusse sisse vajalikud parandused. Samuti peab vabariigi valitsus muutma oma määrust, mis käsitleb Aseri valla, Viru-Nigula valla ja Kunda linna ühinemist. Täpselt sama kehtib ka ühinevate Sonda ja Kiviõli omavalitsuse kohta, kusjuures tänini on selgusetu Lüganuse valla saatus − kas Lüganuse vald sundliidetakse Kiviõli linna ja Sonda vallaga või ei. Samuti tuleb arvestada sellega, et omavalitsuste vabatahtliku ühinemise tähtaeg oli 31. detsember 2016 ning pärast seda vabatahtlikult ühinevad või sundliidetavad omavalitsused jäävad seaduses ettenähtud ühinemistoetustest ilma.
Kui algasid tegevused haldusreformi planeerimiseks, korraldati 2016. aasta kevadel Aseri vallas rahvaküsitlus. Vallaelanike käest küsiti, kas Aseri vald peaks ühinema Kiviõli linna, Lüganuse ja Sonda vallaga või Kunda linna ja Viru-Nigula vallaga. Enne rahvaküsitluse läbiviimist toimusid rahvakoosolekud Aseri alevikus ja külades. Hääletusel osales 454 vallakodanikku ning nendest soovis ühinemist Kunda linna ja Viru-Nigula vallaga 351 ehk 77,3%. Küsitluse tulemustest lähtuvalt tegi vallavolikogu otsuse, et ühinemisläbirääkimisi peetakse Kunda linna ja Viru-Nigula vallaga.
Lähtuvalt 2016. aasta suvel kehtima hakanud haldusreformi seadusest ja vabariigi valitsuse 28.07.2016. aasta määrusest nr 87 "Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord" viidi Aseri vallas 19. ja 20. novembril 2016 teist korda läbi rahvaküsitlus, kus küsiti, kas ollakse Kunda linna ja Viru-Nigula vallaga ühinemise poolt või selle vastu. Enne seda viidi Aseri alevikus ja Rannu külas läbi ühinemislepingut tutvustavad koosolekud. Kõrkküla ja Kestla küla elanikud ei avaldanud soovi Aseri valla koosseisust lahkuda. Kokku osales rahvahääletusel 95 vallaelanikku, kellest ühinemise poolt oli 75 ehk 78,9%.
Alles eelmise aasta detsembris (ca paar nädalat enne ühinemislepingu kinnitamist volikogude poolt) laekusid Aseri vallavalitsusele ning volikogule Kõrkküla ja Kestla küla elanike taotlused koos allkirjadega, et soovitakse Aseri valla koosseisust lahkuda ja ühineda Sonda vallaga. Kestla küla taotlusele oli allkirja andnud 17 külaelanikku 26st (65,4%), kes soovivad lahkuda Aseri valla koosseisust ja liituda Sonda vallaga; Kõrkküla taotlusele oli allkirja andnud 12 külaelanikku 36st (33%), kes soovivad lahkuda Aseri valla koosseisust ja liituda Sonda vallaga. Kumbki dokument ei olnud korrektselt vormistatud − nimelt puudus mõlemal avaldusel koostamise kuupäev. Mõned päevad hiljem laekus viie Kõrkküla elaniku allkirjaga avaldus, et nad ei soovi mitte mingil juhul lahkuda praeguse Aseri valla koosseisust. Kellelegi ei ole saladus, et allkirjade kogumise taga olid tegelikult praeguse vallavolikogu opositsiooni liikmed, kelle eesmärk on vallaelanike seas segadust külvata ja püüda enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi võita endale tähelepanu ning populaarsust koguda.
Aseri vallavalitsusel on äärmiselt kahju, et meie kohalik ajaleht Põhjarannik on kaasa läinud poliitilise "mänguga", mille on korraldanud Aseri vallavolikogu opositsiooni liikmed, kes üritavad haldusreformi läbiviimist enda kasuks pöörata. Aseri vald kui omavalitsusüksus on teinud kõik endast oleneva, et kaasata võimalikult palju avalikkust sellesse keerulisse haldusreformi protsessi, mis on riigi poolt omavalitsustele seadusega peale sunnitud. Eriti taunitav on 18. veebruaril ilmunud juhtkiri, mis lausa õhutab rahvast kihutustööle kohaliku omavalitsuse tegevuse vastu. Meile jäävad selgusetuks ka artiklis välja toodud Ida-Viru maavanema Andres Noormäe seisukohad. Kui Lääne-Viru maavanem Marko Torm tundis elavat huvi haldusreformi läbirääkimiste vastu Kunda linna ja Aseri ning Viru-Nigula valla vahel, külastades mitmeid kordi meie töökoosolekuid ja ka volikogu istungeid, siis Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ei pidanud vajalikuks seda kordagi teha.
Lähtuvalt eeltoodust ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse paragrahvist 7 tegi Aseri vallavolikogu otsuse mitte nõustuda Kõrkküla ja Kestla küla eraldumisega Aseri vallast.
Kõrkküla ja Kestla küla elanikel on endiselt võimalus otsustada, millises omavalitsuses nad elada tahavad, aga seda juba pärast 1. jaanuari 2018, kui on moodustunud uued kohalikud omavalitsusüksused, mille nimed on siis juba Viru-Nigula vald ja Kiviõli vald või hoopis Lüganuse vald. Sellekohased otsused teevad siis juba uued ühinenud omavalitsuste vallavolikogud.