Puuduv arengukava pingestab kooli ja vallavõimu suhteid

Kehtiva arengukavata Jõhvi põhikoolis läheb elu edasi: eelmisel kevadel õnnistati sisse kooli lipp. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Sellest nädalast on Jõhvi põhikoolis teenistuslik järelevalve. Ametlikult on see ajendatud sellest, et kool töötab üle kahe aasta arengukavata. Mitteametlikult on põhjuseks soov direktor Liina Mihkelson ametist kangutada.

Jõhvi põhikoolil pole kehtivat arengukava 1. jaanuarist 2015. See kujunes põhiteemaks veebruari keskel toimunud volikogu haridus- ja noorsootöökomisjonis, tipnedes volikogu esimehe Teet Enoki ettepanekuga saata kooli teenistuslik järelevalve. Vallavalitsus reageeris operatiivselt ja sellest esmaspäevast töötab välisekspert läbi kooli dokumente.

Mitu etteheidet

Enokil, kes on ühtlasi Jõhvi põhikooli hoolekogu liige, on Liina Mihkelsonile kaks etteheidet. Esiteks arengukava pikaajaline puudumine. "Milline seadus lubab koolil töötada kolmandat aastat ilma arengukavata?" Teiseks valminud dokumendi sisu.

"Hakkasin hoolekogus ammu vihjama, et see olukord pole korrektne, aga direktor ütles kogu aeg, et on teinud piisavalt. Dialoogi pole tekkinud ja mina näen koostöötahte puudumist," märkis Enok.

Volikogujuht soovib arengukava juures näha tegevuskava.

"Kui arengukavas on ainult missioon ja visioon ja muud pehmed väljendid, siis sellest ei piisa. Arengukava on dokument, kus juht peaks näitama ära asjad, mis vajavad parandamist. Näiteks on tegemata ventilatsioon, garderoobid, ümberplaneerimised, bassein.... Arengukava alusel saab vald teha finantsotsuseid. Kooli jaoks on see alusdokument − kõige tähtsam dokument üldse − ja kaks ülejäänud valla haridusasutust on sellega hakkama saanud."

Enoki hinnangul pole millegagi vabandatav, et kool on kolmandat aastat alusdokumendita ja vallavalitsus pole sellele reageerinud.

Jäi toppama 

Direktor Liina Mihkelson selgitas, et Jõhvi põhikoolis on valminud samasugune arengukava nagu vene põhikoolil, ainult ilma tegevuskavata.  "Olen käinud koolitustel ja koostanud arengukava seaduse järgi. Seadus ei sätesta enam tegevuskava arengukava osana."

Dokumendi valmimine on jäänud Mihkelsoni sõnul toppama mitmel põhjusel. "Kool reorganiseeriti põhikooliks 1. juulil 2015 ja pooleks aastaks polnud mõtet arengukava teha." Teiseks on arengukava koostamine võtnud rohkem aega vallavalitsuse spetsialistide vahetumise tõttu.

Praeguseks on arengukava saanud nii õppenõukogu kui ka hoolekogu heakskiidu ja pall on vallavõimude käes.

"Hoolimata sellest, et arengukava pole kinnitatud, kool toimib," kinnitas Mihkelson, kes näeb teenistuslikus järelevalves isiklikku kättemaksu. "Järelevalve ei käi ainult arengukava, vaid kogu minu töö üle. Tekib küsimus, kuidas Teet Enok sai anda hariduskomisjonis käsklusi, kui ta pole komisjoni liige. Ta pole ka haridusspetsialist. Enoki suhtumine muutus pärast seda, kui koondasin majandusjuhataja kohalt tema ämma, et korraldada töö ümber ja suurendada koristajate palku. See võib olla üks põhjus."

Hoolekogu esimees ja lapsevanem Guido Tellis rääkis, et arengukava arutati mitmel istungil, aga enamik ettepanekuid ja märkusi tuli Enokilt. Kui arengukava veebruaris hääletusele pandi, oli otsus üksmeelne.

"Kõik, kes hoolekogus kohal olid, hääletasid poolt, välja arvatud üks õpilane, kes jäi erapooletuks, sest polnud dokumenti lugenud. Enok ise sellel istungil kohal ei olnud. Tema ütles ainsana, et talle arengukava sellisel kujul ei meeldi," vahendas Tellis.

See, et kehtivat arengukava ei ole, ei muuda hoolekogu juhi hinnangul midagi. "Ma ei õigusta arengukava puudumist, aga ega kool ei jäta sellepärast lapsi õpetamata. Põhjus, miks selle ümber tants käib, on soov direktorist lahti saada. Arengukava on otsitud põhjus, et tööleping üles öelda," arvas ta.

Enok eitas isiklikke põhjusi. "See ämmajutt on naised-saunas-rääkisid-tase. Minu ainus mure on selles, et tegemist pole tõsiseltvõetava dokumendiga."

Vajab täpsustamist 

Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja noorsootöönõunik Ingar Dubolazov ütles, et teenistuslik järelevalve puudutab kooli tegevust üleüldse, mitte ainult arengukava. "Soovime saada pilti, mis suunas kool liigub. Meil on kaasatud tugev välisekspert."

Tüliõunaks olev arengukava on jõudnud vallavalitsusse kinnitamiseks ja seda praegu täiendatakse. "Kuna see pole töödokument ainult haridusinimestele, siis tahavad ka arengu- ja finantsspetsialistid sellest aru saada. Seetõttu vajab mõni asi täpsustamist."

Kehtiv arengukava on eelduseks, et vald saaks taotleda koolile investeeringute raha. Dubolazovi sõnul on tulemas nii põhikoolide renoveerimise teine taotlusvoor kui ka võimalus ehitada välja hariduslike erivajadustega laste osakonnad. "Mida rohkematele dokumentidele saame viidata, seda parem."