Põlevkivitööstuse ajalooline tähis

Teise sajandisse astunud Eesti põlevkivitööstuse ajalookroonikas väärib 2017. aasta 16. märts  rasvast esiletõstmist.

Eestis aastakümnetega kogutud oskusteave selle maavaraga ümberkäimisel realiseerub Jordaanias rohkem kui kaks miljardit dollarit maksva ja 556megavatilise võimsusega elektrijaama ehitamises. Selle tehinguga teenib riigile kuuluv Eesti Energia tagasi enam kui 30 miljoni dollari väärtuses tehtud kulutused ning saab ligi 20 miljonit eurot kasumit, mis võib tulevikus veelgi kasvada, kuna Jordaania ettevõttes säilib 10protsendiline osalus.

Alati võib jääda vaidlema selle üle, kas selline tasu on ettevõtmise eestvedaja rollist taandumisel piisav või mitte. Küll aga on selge, et  neil, kes on palju aastaid kõva häälega väitnud, et Eesti Energial on Jordaanias käsil kahtlane afäär, kus ereda leegina põletatakse riigi raha, tasub nüüd piinlikkust tunda. Hea, et kriitikatulv ei murdnud Eesti Energia varasemate ja praeguste juhtide ega nendesse uskunud poliitikute meelekindlust.

See on olnud üle kümne aasta kestnud ultramaraton, mille õnnestumisse on panustanud sajad Eesti insenerid, teadlased, samuti juristid, mis on sedavõrd rahvusvahelise ja keerulise ning kahtlemata ka riskidega seotud ettevõtmise puhul hädavajalik. Jordaania põlevkivi uuringutel on oluline osa olnud teiste seas ka Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžil.

See on kahtlemata Eesti tööstuse ja laiemalt ka kogu majanduse silmapaistvamaid edulugusid, mis avab loodetavasti uksi järgmisteks samalaadseteks suurettevõtmisteks. Põlevkivi on maailmas palju.