Narva muuseum on finantskriisi äärel
30. märts 2017, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike poliitikute usaldamatus Narva muuseumi juhtkonna vastu ja muuseumile eraldatava toetuse kärpimine on viinud selleni, et üha raskem on leida raha muuseumi töötajatele palga maksmiseks. Linnavõimud tahavad endiselt teada, miks arendab muuseum aktiivselt oma restorani, aga mitte sealseid ekspositsioone.
Narva poliitikute usaldamatus iidses kindluses paikneva muuseumi vastu tekkis möödunud aasta lõpus: pingelist eelarvet koostades kerkis linnajuhtidel kategooriline küsimus, kuivõrd efektiivselt kasutatakse muuseumile igal aastal eraldatavat veidi rohkem kui 429 000 eurot. Ajutise kompromisslahendusena eraldati muuseumile 2017. aastaks ainult 229 000 eurot, ülejäänud 200 000 eurot aga kanti eelarve puutumatusse reservi. Ning ehkki üks kvartal on juba peaaegu läbi saamas, on muuseumi rahakärpe küsimus endiselt lahtine.
Narva muuseumi direktor Andres Toode saatis märtsis linnajuhtidele mitu kirja, osutades küpsevale finantskriisile ja vajadusele midagi ette võtta. Toode on veendunud, et linn kui kaasasutaja peab muuseumis kontrolli lõpuks läbi viima ja selles küsimuses mingi punkti panema.
Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov teatas eile Põhjarannikule, et Narva muuseumi finantseerimise küsimus ei ole veel lahendatud, kuid seda arutatakse aktiivselt. "Lõplikku otsust praegu veel pole."
Palgaraha jätkub aprillini
Möödunud neljapäeval toimunud Narva linnavolikogu istungil kõlas võimul oleva tsentristliku fraktsiooni soov tellida SA Narva Muuseum tegevuse kontrollimiseks audit. Selleks on eraldatud 5000 eurot, kuid Aleksandr Jefimovi sõnul on lootust, et tegelikult kulub selleks vähem raha.
Sellest teada saanud, hakkas Andres Toode muretsema, et audiitori leidmiseks konkursi korraldamiseks ja pärast veel auditi läbiviimiseks kulub aega, tekkinud finantsolukorras pole seda aga enam peaaegu jäänud. Praegu on lahtine ligi poolesaja Narva muuseumi töötaja tulevik.
"Praegu me saime raha (57 283 eurot), mis eraldati meile esimeseks kvartaliks. See tähendab, et märtsis saame me kõik palgad makstud ja sellega probleeme ei teki. Aprillis saame ka teise osa − teise kvartali eest, nagu on plaanis kirjas − ning siis saame palkade pealt ka maksud tasutud. Aga mis edasi saab, seda vaatame. Meil on praegu selline huvitav olukord, et me ei tea kunagi, kuidas meil üks või teine kuu lõppeda võib," rääkis Toode.
Ühtlasi märkis ta, et riik kui teine Narva muuseumi asutaja mõistab nende olukorda ning kandis graafikut edestades veebruaris üle esimeseks poolaastaks ette nähtud raha. "Tänu sellele meil senini raha oli," selgitas direktor.
Kahtlevad kulutuste otstarbekuses
Toode ei mõista, mida on muuseumis veel kontrollida vaja, arvestades, et riiklik audit lõppes neil umbes kuu aega tagasi ja mingeid rikkumisi ei leitud. Ka muuseumi töötajate palkadeks eraldatava raha kulutamise kohta on kogu aruandlus olemas. Ent kui linnavolikogu tahab siiski lisakontrolli läbi viia, siis loodab muuseumi direktor väga, et see saab tehtud aprillikuu jooksul. "Ning siis ehk saab maikuus toimuval linnavolikogu istungil selle küsimuse [linnaeelarves eraldatud 200 000 euro väljamaksmise kohta] lahendatud."
Aleksandr Jefimov selgitas, et üle vaadata on kavas mitte muuseumi raamatupidamine, vaid "raha kasutamise mõistlikkus ja otstarbekus".
"Narva muuseumi ülesanne on ekspositsioonide ja näituste ning muuseumi põhitegevuse arendamine," arutles ta. "Viimasel ajal aga pole mingit arengut või uuenemist toimunud. Samas on selle aja jooksul arenenud restoran, mis meil olemas oleva info kohaselt nõuab väga palju raha ja ressursse. Kui otstarbekas ja õige see on? Ning on veel mitmeid teisigi momente..."
Jefimovi sõnul tahab linn palgata sõltumatu audiitori. "Tuleb audiitori ette küsimused seada, sihtasutuse nõukogu heakskiit saada ning see audit siis läbi viia."
Tähtis arendusprojekt
Andres Toode on veendunud, et Narva muuseum ei ole skandaaliks või usaldamatuseks mitte ühtki põhjust andnud. 2016. aastal muuseumis avatud restoran Rondeel nõudis tema sõnul alguses kavandatust isegi 10 000 euro võrra vähem investeeringuid ning kasumit võib sealt loota juba lähiaastatel.
Mis puudutab arendamist, siis praegu lõpetab Narva muuseum Toode sõnul konvendihoone idatiiva rekonstrueerimise projekti tarbeks vajalike dokumentide vormistamist. Selle projekti kogumaksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot ning möödunud aastal sai see Euroopa regionaalarengu fondist positiivse vastuse projekti osalise finantseerimise kohta. Konvendi hoovis algavad tänavu suvel arheoloogilised väljakaevamised, septembris aga loodab muuseum ehitustöid alustada. Uuenenud Narva muuseum on kavas avada 2019. aasta suvel, nagu oli juttu juba ka möödunud aastal.
Andres Toode kinnitas − ja loodab seda ka ise −, et tekkinud finantseerimiskriis muuseumi mainet ja nende tähtsat projekti ei kahjusta.
"Juhtuda võib kõike, kuid selle projekti viime me ellu igal juhul," sõnas ta. "See annab meile lootust, et tulevik saab olema parem. Kui me kõik kavandatu realiseerime, saabub lõpuks aeg, mil me saame ise senisest rohkem teenida. See on meie tähtsaim prioriteet."