Kohtla-Järvel võeti maha üle 200 puu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järvel võeti tänavu maha hulgaliselt puid ja põõsaid. Nagu ikka, tekitas see linnaelanikes palju küsimusi ja rahulolematust.
Järve linnaosas Ringi tänavas elav Maria oli üks neist, kes rääkis Põhjarannikule, mida ta puude ja põõsaste mahavõtmisest arvab.
"Need on ju linna kopsud, nemad aga saevad nad maha! Kusjuures maha võetakse ka täitsa terveid puid, nagu näiteks Pärna tänaval kasvanud pärnad. Sireleid pole enam peaaegu üldse alles jäänud..." on Maria nördinud. "Varem sellist asja polnud. Mis põhjusel puid ja põõsaid likvideeritakse? Kes otsustab, kus ja mida maha võtta?"
Otsustavad ametnikud ja ühistud
Kohtla-Järvel tegeleb ohtlike ja kuivanud ning ristmikel ja ülekäiguradadel nähtavust segavate või kuivenduskraavide servades kasvavate puude mahavõtmisega linnaga sõlmitud lepingu kohaselt firma N&V. Korteriühistu territooriumil kasvavate puude mahavõtmiseks peab linnavalitsusele avalduse tegema ühistu.
Kohtla-Järve abilinnapea Järve, Kukruse ja Sompa linnaosas Ülle Lepassaar kinnitas, et enne kui puud maha võtma hakatakse, uurib ta koos teiste ametnike ja firma N&V töötajatega, kas puu mahavõtmist on ehk võimalik vältida, ning alles seejärel antakse luba puu maha võtta.
"See puudutab ka korteriühistute avaldusi. Me anname raieloa vaid siis, kui puu elanikke tõepoolest segab," märkis ta. "Näiteks mitme Pärna tänava maja elanikud palusid maha võtta viis pärna, meie aga andsime loa kolme pärna mahavõtmiseks, kuna need segasid autoga maja juurde sõitmist ja jätsid varju teise korruse rõdu. Teised linnaelanikud on küll pahased, et need pärnad maha saeti, kuid seda palusid kõik konkreetsete majade elanikud."
Üle poole võeti maha metsavööndis
Firma N&V töödejuht Andrei Ilnitski märkis, et tänavu Järve linnaosas maha võetud puudest kaks kolmandikku likvideeriti väljaspool linna territooriumi.
"Tegemist oli Järve linnaosas paikneva metsapargi kõnnitee servades kasvanud puude ja põõsastega," rääkis ta. "Need olid juba niivõrd puhma kasvanud, et ei vastanud nn sanitaarala normidele. Ning põõsastesse ja tuulemurdudesse oli kogunenud igasugust prahti."
Teed puhastati ka VKGni viival Kaevuri tänaval ja Käva erasektoris, kus pole enam ammu midagi tehtud. Ahtme linnaosas võeti tänavu palju puid maha teeservade laiendamise ja puhastamise tõttu prügisse mattunud Pargitaguse rajoonis.
Põõsastest saavad prügimäed
Mis puudutab linnas maha võetud põõsaid, muu hulgas sireleid, siis Ilnitski sõnul olid need kõik juba vanad, puhma kasvanud ja hooldamata ning sinna kogunes samuti palju igasugust prügi.
"Põõsad kasvavad ruttu tagasi, nii et midagi hirmsat selles pole. Ahtmes näiteks võeti möödunud aastal põõsad maha, tänavu aga on nad juba rohkem kui meetri kõrgused," rääkis Ilnitski. "Põhiline on neid nüüd korras hoida ja mitte hooletusse jätta."
Ta märkis, et välja juuritakse ka need põõsad, mis asuvad korteriühistute ja eramajade territooriumil. Viimased peavad neid normaalses seisukorras hoidma, kui seda aga ei tehta, siis enamasti on põõsad hoolitsemata, ei lase noortel võsudel peale kasvada ning muutuvad kiiresti prügi- ja koerte väljaheidete hunnikuteks.
Kellele läheb puit?
Linlastel on selle kohta mitmeid versioone, kõige levinum on see, et puit läheb firmale N&V ning seepärast ongi too huvitatud võimalikult paljude puude mahavõtmisest.
"Meie anname kõik firmale, kellel on oma saekaater," kinnitas Andrei Ilnitski. "Firma esindaja tuleb kohale ja viib kõik minema ning muudab saepuruks. Mida nad sellega edasi teevad, seda meie ei tea."
Samas ei eitanud ta, et võib-olla kogu puit saekaatrisse ei jõua. "Kui mõni töötaja võtabki kümmekond palki kaasa, siis miks ka mitte, ehkki enamik maha võetud puudest on paplid ning neid ei taha keegi küttepuudeks võtta. Tuleb ette, et ka linlased viivad palke kaasa. Põhja rajoonis asuvas pargis on inimesed meilt küsinud, kas tohib võtta, ning me oleme lubanud. Korteriühistud tellivad puude mahavõtmise enamasti ilma äraviimise ja utiliseerimiseta ning vaatavad siis juba ise, mida nende puudega peale hakkavad."
Järjekorras vanalinnas asuv park
Ilnitski sõnul on kõige suuremad haljastustööd linnas tehtud ning jäänud on vaid mõned ohtlikuks muutunud puud maha võtta. Tõsi küll, Järve linnaosas on veel üks hooldamata krunt − vanalinnas asuv väike park, kus vohavad haavapuhmad.
"Nii et Järve linnaosas tuleb ka järgmisel aastal sellel krundil põhjalikult tööd teha. Tulevikus aga, kui kõike korras hoida, suurt puude ja põõsaste koristust enam tarvis ei lähe," märkis ta. "Ent kuna puud kuivavad ning vananevad ja surevad nagu inimesedki, siis vajab linn haljastuskava."