Vanglate asekantsler: Ida-Virumaal ei ole ametikohtade täitmine keerulisem kui Tallinnas

Priit Kama: "Kui me räägime probleemist, kas Ida-Virumaale saab töökohti luua ja siin riigiasutusi pidada, siis meie kogemus Viru vanglas ei kinnita, et see oleks keerulisem kui Tallinnas." Foto: arhiiv

Kas Viru vanglas on kaadriprobleem? Kas Tallinnast Jõhvi üle toodud vanglateenistusest lastakse esimesel võimalusel jalga, et kodukohas edasi töötada? Mis kasu saab Ida-Virumaa Eestimaa teisest otsast siin tööl käivatest inimestest? Milleks on vanglateenistusel vaja kinnist klubi? Vastab vanglate asekantsler Priit Kama.

Loendasin Viru vangla kodulehel täitmata ametikohti. 50 juures tüdinesin ära. Mis see lõplik number on? Kui palju on Viru vanglas täitmata ametikohti?

Lähtudes valitsuse 2015. aastal vastu võetud avaliku sektori vähendamise tegevuskavast, ei ole kõikide koosseisus olevate kohtade täitmine plaanitud. Vanglateenistuses on 1470 ametikohta, tegevuskava kohaselt võib täita 1280. Kui te vaatate Tallinna vangla koosseisu, siis seal on täitmata ametikohti märkimisväärselt rohkem. Ida-Virumaal ei ole ametikohtade täitmine keerulisem kui Tallinnas.

Teie vastusest ma saan aru, et kaadriprobleemi Viru vanglas ei ole.

Kaadriprobleem Viru vanglas on võrreldav Tallinna vanglaga. Ma ei ole kohanud ka Tallinnas avalikus või erasektoris ühtegi tööandjat, kes ütleks, et heade töötajate leidmine on väga lihtne. Ma olen täitnud ühtesid ja samu ametikohti Tallinnas ja Jõhvis ning probleemid on olnud samasugused. Siin ei ole tegemist sellise olukorraga, et Ida-Virumaale ei oleks võimalik mingisuguseid töökohti luua või mingeid ametikohti üle tuua, et see tooks kaasa pöördumatud raskused.

Kas need täitmata ametikohad võiks siis maha kriipsutada? Neid polegi vaja? Viru vanglas polegi vaja täita üle poolesaja ametikoha?

Jah, ma arvan, et seda tuleb varem või hiljem teha, sest nagu ma ütlesin, kui meil on kõikides vanglates kokku ligi 1470 ametikohta, siis 1280 on praegu see norm, mille järgi tööle võtta. Nii et kõiki neid ametikohti me säilitada ei saa.

Kui palju siis Viru vanglas ikkagi on töötajaid puudu?

Viru vanglasse me võtaksime juurde mõnikümmend töötajat. Aga ma tahan rõhutada, et see ei ole Tallinna ja Ida-Viru erinevus. Kui oli diskussioon sisekaitseakadeemia kolimise üle Narva, siis räägiti palju sellest, et Ida-Virumaale on töötajaid raske leida. Neid on raske leida igale poole, kus nõudmised töötajatele on suured.

Kui suur on siin kaadrivoolavus?

Viru vangla puhul on see jäänud 10 protsendi piiridesse.

Kas see on normaalne number?

See ei ole kriitiline, kuid võiks olla väiksem. Kui me räägime probleemist, kas Ida-Virumaale saab töökohti luua ja siin riigiasutusi pidada, siis meie kogemus Viru vanglas ei kinnita, et see oleks keerulisem kui Tallinnas.

Kui palju teie teenistuses Ida-Virumaal töötab inimesi mujalt Eestimaalt? Mis kasu Ida-Virumaa nendest saab, kui maksud laekuvad mujale?

Viru vanglas töötavad peamiselt kohalikud inimesed. Ka justiitsministeeriumi vanglate osakonnas on nende hulk kasvanud, neid on praegu üle kolmandiku.

Aga kahe kolmandiku maksud lähevad mujale.

Mul ei ole maksude statistikat. Aga kui me räägime meie mõjust avalikule sektorile siin piirkonnas, siis üks selle praktiline tulemus on see, et nii vanglast kui vanglate osakonnast on inimesi värvatud teistesse riigiasutustesse, kuna on teada, et tegemist on kvalifitseeritud ja usaldusväärsete inimestega, keda saab vastutusrikaste ülesannete peale võtta. Kindlasti oleme pakkunud ka väga paljudele Ida-Virust pärit kõrge kvalifikatsiooniga noortele inimestele sellist tööd, mille pärast on neil olnud võimalik Ida-Virumaale jääda. Jutt käib sadadest töökohtadest.

Vanglate osakonnast lahkus sügisel mitu spetsialisti, näiteks üks nõunik läks tööle Tallinna vanglasse. Kas inimesed kasutavad ikkagi juhust, kui avaneb võimalus oma kodukohas töötada, ja lähevad Ida-Virust ära?

Vanglate osakonnast on kogu aeg inimesi läinud vanglasse tööle või lähetatud sinna tööle. See on meie süsteemis vajalik nagu ka politseis ja kaitsejõududes, et inimesed liiguvad. Muidugi sõltub see ka personaalsetest valikutest, kuid kindlasti ei saa öelda, et Tallinnas asuvast vanglate osakonnast poleks inimesi teistesse vanglatesse tööle läinud. Kui räägime vanglate osakonna juhtivatest töötajatest, siis talituste juhatajad on siin needsamad inimesed, kes töötasid vanglate osakonnas juba siis, kui see asus Tallinnas. Kindlasti ei ole see enneolematu teema, et inimesed lähevad vanglate osakonnast vanglasse tööle.

Need küsimused said esitatud selle taustal, et te olite üks tulisemaid sisekaitseakadeemia Narva toomise pooldajaid. Mulle oleks ka ühe kõrgkooli lisandumine Ida-Virumaale meeldinud, veel rohkem oleks meeldinud, kui teater NO99 oleks siia kolinud. Kas te olete jätkuvalt seda meelt, et personali sõidutamine ühest Eestimaa otsast teise õigustab ennast?

Vanglateenistus on loonud Ida-Virumaale 400 töökohta. Viru vangla puhul on tegemist kohalikel inimestel põhineva asutusega, see juurdus mõningate aastatega. 2008 hakkas vangla täies mahus tööle ning praegu on seal kohalike inimeste osakaal ametikohtadel valdav. See, et keegi käib kaugemalt tööl, on üpris erandlik.

Sisekaitseakadeemia puhul oleme rääkinud sellest, et võtmepersonali on seal 60-70 inimest − natuke rohkem kui kaks vanglate osakonda. Vaatamata sellele, et pool Viru vangla ametikohtadest on kõrgharidust nõudvad töökohad, sai vangla plaanide kohaselt tööle pandud. Sellega võrreldes on sisekaitseakadeemia kolimine mõõduka suurusega projekt.

Vanglateenistus on sisekaitseakadeemia mehitamisega kogu aeg tegelnud. Meie huvi on see, et meie ametnikke õpetaksid seal spetsialistid, kes suudavad anda praktilist haridust. Me oleme Tallinnas asuva akadeemia puhul oma inimestega läbi rääkinud, et nad sinna mõneks perioodiks tööle läheksid, ning see oleks kindlasti olnud teostatav ka akadeemia mingi teise asukoha puhul.

Kas akadeemia kolimine Narva oleks aidanud kaasa vanglateenistuse kaadriprobleemi lahendamisele Ida-Virumaal?

Otseselt meil ei oleks olukord väga palju muutunud.

Vanglate teenistus on Ida-Virumaal loonud riigiametnike klubi ning hoiab palgal projektijuhti, kes korraldab seal kinniseid üritusi. Väga vahvad üritused iseenesest, ma olen ka ise ühel neist osalenud, kohtumisel Jaak Allikuga. Väga huvitav oli. Kuid milleks on vaja riigiametnikele eraldi klubi?

Tegemist on kohalikule avalikule sektorile suunatud personaliprojektiga, mis on meil ka Ida-Viru tegevuskavas. See klubi on avatud tuhandetele inimestele, sealhulgas omavalitsusasutuste töötajatele.

Milleks seda ikkagi vaja on? Ida-Virumaal toimub nii palju üritusi, ainuüksi Jõhvi kontserdimaja kava on nii tihe, et kõigest osa saada pole võimalik. Kas avalikule sektorile jääb sellest kõigest väheseks?

Küsimus on suuresti just avalikule sektorile suunatud koolitusüritustes.

Me võime siinkohal väga palju Eesti kuulsaid ansambleid üles lugeda, kes on selles klubis esinenud. Millist koolitust pakkus näiteks ansambel Propeller või Põhja-Tallinn? 

Kui me räägime ansamblitest, siis nad on esinenud klubis näiteks vabariigi aastapäeva üritusel, mis on suunatud kogu avalikule sektorile. Aga kui räägime selle projekti peamisest eesmärgist, siis see on kohaliku avaliku sektori töö ühtlustamine, seal töötavate inimeste kokku viimine, koostöösuhete tekitamine ja töökultuuri tõstmine avalikus sektoris.

Viru vangla kodulehel on üleval juhtkonna vastuvõtuajad, sealhulgas ka direktori asetäitja Rauno Klaosi oma. Minu andmetel öeldi talle pärast katseaega tööleping üles. 

Jaa, ta ei tööta enam Viru vanglas.

Kas tõesti ei saanud Ida prefektuuri kriminaalbüroo endine juht vanglas hakkama?

Seda hindas vangla direktor ja mul ei ole põhjust direktori valikuid kahtluse alla seada.

Viru vanglas on palgad sellised, millest idavirulane võib ainult unistada. Võiks arvata, et kui sa saad siin spetsialistina palka 1500-2000 eurot − ma ei räägi tippjuhtidest −, püsid sa sel ametikohal kas või hambad ristis. Ja ometigi on kaadrivoolavus suur. Millega seda põhjendada? 

Mida nõudlikum on tööandja, seda parem kaader tal on, neil inimestel on tööjõuturul ka palju muid võimalusi. Personalivoolavust saaks all hoida sellega, et valida tööle piiratud võimalustega inimesi, näiteks kellel pole haridust või kelle keeleoskus on piiratud. Tegemist oleks sunnismaiste inimestega, kes töötaksid ühe tööandja juures ainult sellepärast, et saaksid seal stabiilselt märkimisväärset palka. Sellised inimesed ei pruugi olla õnnelikud. Oluline on töötada selliste inimestega, kes võiksid meie juurest iga kell ära minna, neil on see võimalus, aga nad ikkagi teevad selle valiku meie kasuks. See on personalitöö puhul raske eesmärk, aga see annab kõige parema tulemuse. Panustada inimestele, kellel on piiratud võimalused, ei ole minu arvates õige, kuigi voolavusnäitajaid saaks sellega mehaaniliselt all hoida.

Priit Kama: "Kui me räägime probleemist, kas Ida-Virumaale saab töökohti luua ja siin riigiasutusi pidada, siis meie kogemus Viru vanglas ei kinnita, et see oleks keerulisem kui Tallinnas."