Kaevikusõda kaevandusmuuseumis

Väliselt on Eesti kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmme au ja uhkus. Muuseumi juhtkonna ja vallajuhtide vahel käib aga armutu lahing. Foto: MARTIN PEETSALU

Sajandi alguses pärast Kohtla kaevanduse sulgemist rajatud ainulaadne kaevandusmuuseum  on olnud Kohtla-Nõmme asula au ja uhkus ning aidanud tal osaliselt ära hoida Viivikonna ja teiste väljasurevate endiste kaevandusasulate saatust. Nüüd on aga muuseumi ja vallavõimude vahel suhted nii käärima läinud, et üksteist süüdistatakse vargustes, pettustes, valetamises, korruptsioonis ja kõikvõimalikes muudes pattudes ning toimunu klaarimiseks kaasatakse politseid ja audiitoreid. 

Pikemat aega miilanud teravad suhted lahvatasid ereda leegina sel nädalal, kui muuseumi direktor Andres Kraas tegi avalikuks, et esitas mai alguses politseile süüteoteate selle kohta, et vallale kuuluv suusamaja on ebaseaduslikult tarbinud muuseumi elektrit ja muuseum on selle eest esitanud vallale ligikaudu 45 000 euro suuruse arve. Loole lisab värvi, et  suusamaja oli vald nullrendiga kümneks aastaks välja rentinud MTÜ-le Kohtla & Nõmme Arendus, mille juhatusse kuuluvad Kohtla-Nõmme volikogu esimees Tarmo Kütt ja volikogu revisjonikomisjoni liige Roland Tarum.

Kraasi hinnangul on elektrivargus ilmselge: seaduslik ühendus puudub, elektri tarbimine käib edasi, aga selle eest ei maksta. Suusamaja pole tema sõnul vooluvõrgust lahti ühendatud vaid seetõttu, et sama liini otsas on ka kaks eramaja. "Vallavõimud püüavad toimuvat õigustada ja kinni mätsida ning on olnud kogu aeg ülbed," märkis ta.

Kui muuseum esitas vallale arve 45 392 euro tasumiseks, vastas vallavalitsuse liige Madis Maakaar, et ei aktsepteeri seda, ja pidas vajalikuks lisada kirja lõppu: "Edu soovides valla vastu uute rahaliste nõuete fabritseerimisel."

Politsei pole rohkem kui kahe kuuga veel selgusele jõudnud, kas elektrivargus toimus või mitte  ja keda süüdistada. Alustatud kriminaalmenetlus käib, lõpetatud seda pole.

Lisaks esitas Kraas nüüd politseile avalduse ka 2015. aasta sügisel toimunud juhtumi kohta, kus muuseumi territooriumil asunud vanametall avastati ühel päeval naaberkrundilt, mis kuulub Roland Tarumile. Tookord rääkis Kraas Põhjarannikule, et ei pöördunud politseisse, kuna pärast telefonikõnet lasi Tarum 2000 eurot väärt vanaraua hunniku muuseumi maale tagasi lükata. "Ma ei tahtnud tookord oma ametisoleku kolmandal kuul politseile avaldusi tegema hakata. Aga kogedes nüüd, millised tüübiga on tegu, andsin teate sisse, " sõnas ta.

Tarmo Kütt nimetab süüdistust elektrivarguses täiesti alusetuks ja pahatahtlikuks ning leiab, et Kraas on sel moel asunud rünnakule, et hoida hoopis oma ohtu sattunud ametikohta. Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum asutaja on Kohtla-Nõmme vald ning kohalik võim suunab ja kontrollib sihtasutuse tegevust ning määrab nõukogu koosseisu, kes omakorda paneb ametisse tegevjuhi.

Volikogu toetab esimeest

Kütt ja Tarum tunnevad oma selja taga ka teiste volikogu liikmete toetust. 27. juunil toimunud volikogu istungil tuli jutuks ka Kraasi poolt politseile esitatud süüteoteade. Kütt küsis seal, kas ta peaks end menetluse ajaks volikogu esimehe kohalt taandama. "Ma võin end taandada volikogu esimehena, aga mitte MTÜ liikmena. Seal põrutaksin edasi, nii palju kui torust tuleb," sõnas ta, märkides, et süüdistus on absurdne. "Mulle ei meeldi, kui mind süüdistatakse, tehakse mingisuguseks vargaks. Ma ei ole kordagi midagi kuskilt varastanud."

Roland Tarum lisas, et kui Kütt on nõus end taandama, siis tema ei ole. "Ta [Kraas] on algusest peale valetanud − varem metallijamaga, nüüd elektriga. Kas siis, kui igaüks minu peale näpuga näitab, jooksen kohe eest ära või?" Volikogu liikmetest ei pidanud  keegi vajalikuks Tarumi ja Küti taandamist.

Kütt rääkis, et konsulteeris selles küsimuses ka varem vallale teenuseid osutanud audiitori Siiri Antsmäega. "Ta leidis samuti, et pole sügavat mõtet. Ainuke asi, kui volikogus keegi umbusaldab. Ütlesin, et vähetõenäoline," aimas Kütt õigesti volikogu liikmete hoiakuid.

Vald ei pääse revisjoni tegema

2015. aasta suvel kaevandusmuuseumi juhtima tulnud Kraasi ja vallavõimude suhted hakkasid kiiva kiskuma eelmise aasta lõpust. Veel enne Kraasi tulekut oli vald laenanud muuseumile 30 000 eurot. "Kui võtsin muuseumi üle, oli see omadega nii põhjas, et polnud raha, et töötajatele palkagi maksta," meenutas Kraas, kelle sõnul lubanud vallajuhid selle laenu hiljem toetuseks ümber vormistada.

Sama ettepaneku tegi eelmise aasta lõpus ka muuseumi nõukogu, kes põhjendas seda lisakuludega, mille tõi kaasa mullu sügisel muuseumi tabanud suurvee tõrjumine. Et vee juurdevool jätkub, tuleb avariiseadmeid ööpäev läbi töös hoida ja sellega kaasnevad lisakulud.  Nõukogu hinnangul puudub sihtasutusel igasugune võimalus laenu tagasimaksmiseks ilma oma eksistentsi kahjustamata.  Detsembri lõpus jäi volikogus aga laen toetuseks vormistamata, sest kohalolnud saadikute hääled jäid viiki 2:2.

Volikogu revisjonikomisjoni esimees Olesja Ojamäe oli üks nendest, kes tookord vastu oli. "Kohtla-Nõmme maksumaksjate raha on peaaegu 20 aastat järjest läinud muudkui kaevandusmuuseumisse. Nii palju muid vajalikke asju on jäänud seepärast rahast ilma," selgitas ta Põhjarannikule, lisades, et tema soov oli, et enne kui kinkida järgmine rahasumma, tuleks saada pilt sealsest reaalsest majanduslikust olukorrast ja teha revisjon.

Kaevandusmuuseum toetust ei saanud ega ole seni ka laenu tagastanud. Katseid alustada muuseumis revisjoni on Kraas tõrjunud, tuues kirjalikult ridamisi põhjusi, miks ta keeldub dokumente väljastamast. Neist põhilisena toob ta esile, et revisjonikomisjoni kuulub ka Roland Tarum, kes ei tohiks huvide konflikti tõttu muuseumis revisjoni läbi viia. "Muuseumi majandusaasta aruande kohta ei teinud audiitor ühtki märkust. Mul pole samas midagi selle vastu, et ka volikogu teeks omapoolse kontrolli, aga Tarumi osalemisega pole ma mingil juhul nõus," ütles ta.

Ojamäe tõdeb, et Kraas ei saa dikteerida, kes kuuluvad revisjonikomisjoni ja kes mitte − see on volikogu õigus. Tema sõnul soovib volikogu aru saada, et kui Kraas räägib, et muuseumil läheb hästi, miks siis vallale siiani laenu tagasi ei maksta. "Lisaks tekitavad küsimusi kasvanud juhtimiskulud. Näiteks ilma valla nõusolekuta sõiduki Nissan liisimine," ütles Ojamäe, lisades, et selle kuumaksed ulatuvad 300-400 euroni, aga nõusolekut selleks pole vald andnud. "Samuti küünib sõidupäeviku põhjal igapäevane keskmine kilometraaž 180 kilomeetrini."

Volikogu juunikuu istungi lõpus ütles Tarum, et kibeleb muuseumisse revisjoni tegema. "Hirmsasti tahaks revisjoniga sisse minna ja kõik need kaablid üle vaadata, mis sinna on paigaldatud," sõnas ta.

Nõukogu juhid kutsuti tagasi

Andres Kraasi sõnul on kaevandusmuuseumi majandamine äärmiselt keeruline. "Selle kahe aasta jooksul, mil ma olen ametis olnud, pole vald muuseumi ühegi sendiga toetanud. Oleme üks väheseid muuseume Eestis, mis on suutnud suuremas osas omateenitud tuluga toime tulla.  Samas kasvavad sellise muuseumi kulud tormiselt. Tehniline inspektsioon on suurendanud nõudeid. Maa alla pidime paigaldama telefonikaablid, et ühendus oleks olemas. Ventilatsioon tuleb välja vahetada. Kui muuseum avati, töötas veel Aidu karjäär. Nüüd on hoopis teine olukord, endised riskianalüüsid ei toimi − peame vee väljapumpamiseks märksa rohkem kulutama," rääkis ta.

Kraasile on jäänud mulje, justkui tahaks vald muuseumi põhja lasta. "Vana laenu nõutakse tagasi röövelliku intressiga. Peaasi on muuseumile ära teha. See kõik on nii tobe ja vastik!" tõdes ta, tuues esile, et selline vastutegevus on ajastatud  veel ajale, mil EAS peaks lähinädalatel tegema otsuse, kas toetab muuseumi järgmisi arendusprojekte kahe miljoni euroga või mitte.

Kraasi ohjeldamiseks andis volikogu juunis vallavalitsusele suunise kutsuda nõukogust tagasi selle esimees Veiko Karu ja aseesimees Andres Saame, mida vallavanem Riina Sooäär järgmisel päeval ka tegi. Tarmo Kütt märkis volikogus, et tegu on Kraasi poolt nõukogusse kaasatud inimestega, kes käituvad tema marionettidena. Veiko Karu on Tallinna tehnikaülikooli energia- ja geotehnika doktor, Andres Saame on Eestis tuntud ettevõtja, kes kuulus ka Hansapanga asutajate hulka.

Kütt selgitas volikogu liikmetele, et Kraasist jagu saamiseks on võimalik vahetada välja nõukogu liikmed või isegi lõpetada sihtasutuse tegevus ja muuta muuseum vallaasutuseks. Ta võrdles kujunenud olukorda sellega, kus võõras tuleb magamistuppa ja ütleb, et see on tema oma. "Need ajad on möödas, ma arvan."

Kraasi  arvates peaksid aga möödas olema ähvardamise ja jalaga ukse lahti löömise ajad.

Kolme kuue pärast uued vallajuhid

Praegusesse muuseumi nõukogusse ja vallavolikogu majanduskomisjoni kuuluv akusid töötleva firma Ecometal finantsjuht Marja Kiristaja on äärmiselt nördinud toimuva üle. "Ma ei mõista, kuidas täiskasvanud inimesed ei suuda laua taha istuda ja asju selgeks rääkida. See on nii masendav! Kogu energia pannakse Andres Kraasist lahti saamiseks ning kogu vallavolikogu ja vallavalitsus on üksikute inimeste mõju all, kel on mängus oma huvid.  Muuseumi huvidele ei mõelda üldse," tõdes kogenud ettevõtja.

Olesja Ojamäe sõnul on vald kaasanud muuseumis revisjoni läbiviimiseks audiitorfirma Grant Thornton Baltic ja on nõus selle eest maksma kuni 4000 eurot. "Püüame nende abil saada reaalse pildi muuseumis toimuvast, teeme akti ja siis selgub, mis edasi saab," rääkis ta.

Andres Kraasi sõnul ei kavatse tema alla anda. "Minule pole probleem mujal tööd leida. Aga olen otsustanud võidelda viimase veretilgani. Kolme kuu pärast seda valda enam pole, aga muuseum on ikka alles," ütles ta, lootes, et valdade ühinemisel tekkiv suurem omavalitsus on  kaevandusmuuseumi suhtes sõbralikum.