Et suur rõõm mitmike sünnist jääks püsima
/nginx/o/2018/03/07/7667135t1haf0f.jpg)
31. juuli 2017, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilma poolest mornivõitu suve helgemaid sündmusi on laulu- ja tantsupeo kõrval kahtlemata olnud nelikute sünd. Juuli algul Ida-Tallinna keskhaiglas siia ilma sündinud neli väikest tüdrukut tõid suurt rõõmu oma vanematele, arstidele-õdedele, kodusele Vinni vallale, tervele Eestile.
Esialgu on pisikesed õed veel meditsiinitöötajate hoolitsuse ja tähelepanu all, aga peagi tuleb aeg, mil tohutu koormus ja vastutus langevad ema ja isa õlule. Kes on vähegi kokku puutunud ühe vastsündinu eest hoolitsemise ja hiljem väikelapse kasvatamisega, teab, et tegu on täiskohaga tööga.
Ent kujutagem ette, kui palju hoolt ja vaeva, vaimujõudu, aga ka füüsilist rammu nõuab tegelemine kolme või nelja beebiga, kes tahavad ühel ajal süüa või sülle või kes kõik koos nutavad ja lohutamist vajavad. Aastate eest kirjeldas mulle üks kolmikute ema üpris värvikalt, kuidas ta pideva magamatusega võideldes pidi korraga hakkama saama kolme imiku imetamise, mähkmete vahetamise, riietamise ja pesemisega, ning seda olukorras, kus laste isa igati toetas. See ei olnud kolmekordne koormus, see oli lakkamatu hullumaja, aga mul on kõigest kaks kätt ja kaks jalga, meenutas huumorisoonega õnnistatud kangelasema.
Riigi tasandil on mitmike vanemate muredega aastaid tegeldud ja osale probleemidele ka lahendus leitud. Nii näiteks on kolmikutest alates nähtud igale lapsele ette tavapärase 320 euro asemel 1000 euro suurune sünnitoetus. Aga äsjane kaunis ime osutas selgelt vajadusele leida kolmikute ja nelikute vanemate ning nende laste toetamiseks uued ja paindlikumad viisid. Mul on hea meel selle üle, et sotsiaalministeeriumis on selleks valmisolek olemas. Riigikogu sotsiaalkomisjon asub kavandatavaid muudatusi arutama ja ka ise lahendusi pakkuma kohe, kui riigikogu septembris oma korrapäraste istungitega algust teeb.
On selge, et mitmike peredes hakkab raha varasemast märksa rohkem kuluma, ja seda püsivalt, kusjuures kulud laste esimestel eluaastatel aina kasvavad. Seepärast oleks igati mõistlik, kui riik hakkaks maksma mõlemale vanemale vanemahüvitist. Lisahüvitis võimaldab kohati üliinimlikku koormust senisest paremini jagada. Peale selle loob see teisele vanemale − üldjuhul isale − võimaluse pühenduda ennekõike just oma laste kasvatamisele.
Rahamured ei tohi suurt rõõmu varjutada. Seadusesse tuleb sisse kirjutada ka erandjuhud, sest ei saa välistada olukordi, kus mitmikud sünnivad või jäävad kasvatada üksikvanema peresse. Samuti peaks riik koostöös omavalitsustega pakkuma nii mitmike vanematele kui ka laiemalt lasterikaste perede emadele-isadele uusi teenuseid, sealhulgas asjatundlikku nõustamist.
Hiliskevadel, lastekaitsepäeva eelõhtul, korraldasid sotsiaaldemokraadid Toompeal koos rahvastikuteadlaste ja lastekaitsespetsialistidega arutelu selle üle, kas oleme oma perepoliitikaga õigel teel. Ekspertide ühine arvamus oli, et meie laste ja perede toetamise süsteem on väga edumeelne, olles teinud suure arenguhüppe just viimasel kolmel-neljal aastal.
Toetuste struktuuri poolest on Eesti Euroopa juhtivamaid riike. SDE vedamisel toimunud toetuste märkimisväärne tõus on toonud tuhandeid lapsi välja süvavaesusest ja vaesusriskist ning andnud paljudele kindlust ja julgust hakata lapsevanemaks. Toona kõlasid üleskutsed, et toetussüsteemi saab alati parandada ja täiustada. Seda on kavas teha õige pea, pidades silmas just mitmike ja nende vanemate huvisid ning vajadusi.