Kauksi rannapromenaadi ehitatakse edasi

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Platvormidel saab mändide varjus kauneid vaateid nautida.
Platvormidel saab mändide varjus kauneid vaateid nautida. Foto: Matti Kämärä

Kauksi rand, mis on tänavu täienenud vaateplatvormide ja laste atraktsioonidega, areneb jupikaupa edasi. Seda hoolimata asjaolust, et piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmi rahalaev ujus rannapromenaadist taas kord mööda.

Tänavu on Kauksi ranna liivaluidetel valminud laudtee kolme platvormi ja neile paigaldatud istepinkidega kauni vaate nautimiseks. Lastele on rannal ja mändidealustel luidetel nüüdsest keerukiiged, ronimisala, pesakiik ja batuudid. Viimased, tõsi küll, pole suurele koormusele vastu pidanud ja hüppamisrõõmu pakkumiseks tuleb otsida uusi lahendusi.

Investeeriti kümneid tuhandeid

Iisaku vallavanem Raivo Raap tõdes, et laste atraktsioonidest oli seni suur puudus. "Suvel rannas ringi liikudes oli näha, et lapsed vajavad tegevust ka veest väljas."

Atraktsioonideks ja vaateplatvormide väljaehitamiseks taotles vallavalitsus eelmisel aastal Peipsiveere programmist ja Leaderi programmist toetust kogusummas 62 000 eurot ning omaosaluse lisamisel investeeris Kauksi ranna arendamisse kokku ligi 76 000 eurot.

"Kauksi rand vajabki arendamist ning külastajad on kõik uuendused omaks võtnud − seda nii luidetel laudteel jalutajad ja platvormide pinkidel istujad kui ka lapsed, kes kiiguvad ja ronivad," kommenteeris rannapromenaadi projektijuht Annely Oone.

"Kui jälgida hooldustöid tehes ranna seisukorda õhtul, siis just kiikede ala näitab sel aastal väga suurt külastatavust. Randa ei külastata enam vaid ujumise ja päevitamise pärast. Tullakse ka lihtsalt niisama jalutama, istuma ja kiikuma," lisas ta.

Suurema arenguhüppe tegemiseks esitas vallavalitsus teist korda taotluse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi, kuid äsja tuli EASilt eitav vastus. Projekti abil loodeti välja ehitada randa teenindav kahekorruseline hoone ning lisada rannaalale laudteid ja atraktsioone. Küsitava toetuse suurus oli 1,2 miljonit eurot.

"Iisaku vallavalitsusel, põhjaranniku kogukonnal ning selle ala külastajatel olid suured lootused ja ootused. Kahju, et piirkonna konkurentsivõime tõstmise hindajad ei pidanud seda piirkonda tähtsaks ning arendusraha, mis oli mõeldud terve maakonna peale, läks Tallinna-Narva maantee äärsetele arendustele. Lohutus, et jäite napilt joone alla ning kui raha jääb üle, siis võib-olla tekib veel võimalus, ei aita," märkis Oone.

Panustatakse edasi

Iisaku vallavolikogu oli eelarves ette näinud Kauksi suurprojekti selle aasta omaosaluse. "Põhimõtteliselt ollakse seda valmis tõukefondide rahastuse puudumisest olenemata ranna arendusse panustama. Lõpliku otsuse teeb selle kohta volikogu tõenäoliselt oma järgmisel istungil," ütles Oone, kes on ühtlasi volikogu liige.

Peale selle on vallavalitsus esitanud uue taotluse Peipsiveere programmi ning kindlasti minnakse toetust küsima ka Leaderi programmi. Peamine eesmärk on maastikuala valmis ehitada − pikendada ja uuendada liikumist hõlbustavaid laudteid ning korrastada metsaaluseid jalutusradu (esimene sajameetrine jupp laudteed randa pääsuks ehitati juba kolme aasta eest).

"Rannahoone ehitus jääb ootama paremaid aegu või siis eraettevõtjat, kes on valmis ise hoone ehitusse investeerima," märkis Oone.

Peipsi põhjaranniku külastatavus sõltub täielikult ilmast.

"See suvi on olnud ilma poolest kesine, aga iga päikeselisem ja soojem päev toob inimesed randa. Meie hinnangul on ainuüksi tasulise parkimisala kaudu Kauksi avalikus rannas käinud kahe suvekuu jooksul vähemalt kümme tuhat inimest. See number on kindlasti suurem, kui arvestada juurde maantee ääres ja tasuta parklas parkijad, samuti bussiga randa tulevad inimesed."

Uuringut, kes Kauksi randa külastavad, pole tehtud. "Vaatluse põhjal võib väita, et Kauksi rannas käivad inimesed Tartust, Jõgevalt, Rakverest, samuti Pärnust ja Tallinnast. Tullakse peredega ning nauditakse siinset puhast ja pehmet rannaliiva, supeldakse ning päevitatakse. Muidugi käivad ka kohalikud inimesed, samuti Jõhvi ja Kohtla-Järve elanikud. Ruumi, ka privaatsemat, jätkub Eesti pikimal rannaribal kõigile," kinnitas Oone.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles