Narva tudengid saavad ühise kodu

Kerese 14a asuv TÜ Narva kolledži ühiselamu on suures vastuolus uue õppehoonega. Naabrusse kerkiv sisekaitseakadeemia õppe- ja majutuskeskus saab teiseks koduks ka Narva kolledži tudengitele. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

Sisekaitseakadeemia õppe- ja majutuskeskuse rajamine Narva lahendab ka Tartu ülikooli Narva kolledži ühiselamu mure. Hoone arhitektuurilahendus leitakse rahvusvahelise konkursiga.

Põhjarannik kirjutas veebruaris, et TÜ Narva kolledž vabaneb oma häbiplekist, renoveerides ühiselamu sajakohaliseks nüüdisaegseks tudengikoduks. Tolleks hetkeks olid üliõpilaste poolel nii nadid tingimused, et sinna oli püsivalt elama jäänud ainult seitse tudengit.

Plaanidesse tõi pöörde valitsuse kevadel tehtud otsus toetada sisekaitseakadeemia uue õppekeskuse rajamist Narva ning eraldada ehituseks 12,8 miljonit eurot.

Ühised huvid 

Juunis sõlmisid siseministeerium, sisekaitseakadeemia ja Tartu ülikool ühiste huvide koostöökokkuleppe. "Narva õppekeskus on näide avaliku sektori ühtehoidmise kohta," ütles sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik. "Tänu koostööle saame inimestele pakkuda oluliselt paremaid õppimis-, elamis-, sportimis- ja töötingimusi kui eraldi tegutsedes."

Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel märkis, et Narva kolledži majutushoone saab olema sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse hoone eraldiseisev osa.

"Investeeringu suurus jääb eeldatavasti samasse suurusjärku, nagu planeeriti vana majutushoone renoveerimisele (umbes 3 miljonit eurot − toim.). Täpsematest summadest on veel vara rääkida. Oluline boonus on uue majutuspinna ehitamine, mille saab planeerida kompaktseks ja võtta arvesse nii tänaseid kui tulevasi vajadusi. Vana hoone renoveerimine, mis oli alguses plaanis, seab planeerimisel paratamatult piiranguid," rääkis Pagel.

Pluss on seegi, et olemasolevat ühiselamut saab kasutada uue valmimiseni − nii ei pea otsima muid lahendusi tudengite majutamiseks. "Tartu ülikool rahastab ehitusest ainult seda osa, mida hakkab tulevikus majutuseks kasutama. Majutuskohtade mahu poolest on sisekaitseakadeemia osa suurem," lisas Pagel.

Ühiselamu tuleb aukartustäratavalt suur − 260 kohta. Peale Tartu ülikooli tudengite ning sisekaitseakadeemia kadettide saavad seal peavarju politsei- ja piirivalveameti töötajad.

Lisaks ühiselamule tulevad õppekompleksi auditooriumid, nutiklass, raamatukogu, matisaalid, avalikuks kasutuseks mõeldud bassein ja saunad ning Eestis ainulaadne 180° laskealaga taktikaline lasketiir, kus saavad treenida ka Narva laskesuusatajad.

Sisekaitseakadeemia soovib hoone ehitustöid alustada järgmisel aastal ning avada uksed 2020. aasta alguses. Ligemale 7200 ruutmeetri suurust õppe-, treening- ja majutushoonet hakkavad haldama sisekaitseakadeemia ning Tartu ülikool koos. Kerese 14 kinnistu, kus ehitus lahti läheb, võõrandati Tartu ülikooli ja Eesti Vabariigi kaasomandusse.

Tükk linnast saab korda

Et leida uue õppekeskuse hoonele parim arhitektuurilahendus, kuulutab sisekaitseakadeemia koostöös Eesti arhitektide liiduga välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 3. november.

"Eesti arhitektide liit soovib igakülgselt toetada Narva linnaruumi arengut, andes professionaalsetele arhitektidele võimaluse kavandada uut kõrgkooli koos spordikompleksiga − korrastades, muutes vaheldusrikkamaks ja mõtestades sellega suure tüki linnast. Niisamuti, nagu on oluline riigi tugevam kohalolu piirilinnas, on tähtis tegelda ka Narva linnakodanike igapäevase elukvaliteedi parandamisega," märkis liidu president ja žürii liige Katrin Koov.

Katri Raik kinnitas, et Narva on sobivaim koht Eestis tolliametnike ja piirivalvurite praktiliseks väljaõppeks, kuid mitte ainult.

"Kõik meie kõrgharidusõppe kadetid hakkavad õpingute ajal õppima Narvas kaks-kolm kuud. Oma õppe- ja majutusruumide olemasolu Narvas võimaldab meil suurendada Ida-Virumaal toimuva õppetöö ja praktika mahtu kuni 30 protsenti ning tuua piirilinna aastas kuni 400 kadetti. Seepärast ei räägi me ka ainult praktikabaasist, vaid õppekeskusest."