Invaliidist elatisvõlgnik sai riigikohtus võidu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et elatisvõlgnikult raha kätte saada, lubab riik kohtul peatada tema juhiloa kehtivuse.
Et elatisvõlgnikult raha kätte saada, lubab riik kohtul peatada tema juhiloa kehtivuse. Foto: Peeter Lilleväli

Mees, kelle juhiloa kehtivus peatati, kuna ta on elatisrahana võlgu tuhandeid eurosid, läks riigikohtusse, kes tühistas juhiloa kehtivuse peatanud varasemad kohtumäärused.

Kohtutäitur esitas mullu Viru maakohtule avalduse, kus palus peatada mehe juhtimisõiguse, kuna tema elatisevõlg lapsele on ligi 6000 eurot.  Võlgnik on maksnud küll 52 eurot kuus, kuid see pole piisav, teatas täitur.

Kohtud tühistasid juhtimisõiguse 

Viru maakohus tühistaski mehe juhtimisõiguse, kuid võlgnik kaebas ringkonnakohtusse edasi, kinnitades, et ta on invaliid, kelle pensionist peetakse iga kuu kinni kolmandik, nii et kätte saab ta 127 eurot kuus.

Tartu ringkonnakohus märkis, et vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. "Korrapärane elatise maksmine tähendab elatise maksmist täies mahus, mitte osaliselt," leidis kohus.

Kui asi jõudis riigikohtusse, tühistas see ringkonnakohtu määruse, väites, et "mõlema astme kohtud on kohtutäituri avaldust lahendades tuginenud sisuliselt (ja automaatselt) ainult sellele, et elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning kuna võlgnik on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, ei vabasta väike sissetulek teda ülalpidamiskohustusest".

Riigikohus nentis, et kohtud ei ole sisuliselt kontrollinud võlgniku väidet ja esitatud tõendeid, mille kohaselt ta on 60% ulatuses töövõimetu. "Isegi juhul, kui võlgnik oli töövõimetu ka elatise väljamõistmise kohtumenetluse ajal, tuleb õiguste piiramise menetluses võlgniku töövõimetuse korral asjaolude kohaselt kontrollida tema võimet elatist tasuda. Üldsõnaline tõdemus võlgniku kohustusest leida tasuvam töö, mis ei põhine asjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel, ei ole asjakohane," seisab riigikohtu määruses.

Pole piisavalt kontrollitud

Riigikohtu juhiste järgi peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas võlgnik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu ja kuidas osaline töövõimetus mõjutab tema suutlikkust elatist tasuda. "Kohtutäitur on menetluses esitanud andmed, et võlgnik on elatist tasunud osaliselt. Mh tuleb anda hinnang võlgniku väitele, et ta on täitnud oma elatise maksmise kohustust tegelikke võimalusi arvestades maksimaalsel määral," leidis kõrgem kohus.

Riigikohus juhtis alama astma kohtute tähelepanu sellele, et võlgnik on vastuoluliselt esile toonud, et ta ei pea väljamõistetud suuruses elatist maksma ega selleks tööd otsima, kuid samas on viidanud, et juhiluba on talle vajalik töö otsimisel ja töö tegemisel. "Samas ei ole võlgnik esile toonud ega ka kohus selgitanud talle kohustust esitada põhjendusi ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, mis elukutse tal on ja mis tööd ta teeb või millise töö otsimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Asja uuel läbivaatamisel on vaja selgeks teha ka need asjaolud. Välistatud ei ole seegi, et osalise töövõime põhjustanud asjaolud tegelikult ei võimaldagi võlgnikul ühtegi mootorsõidukit juhtida ega selle kaudu elatise maksmiseks raha teenida. Faktilistel asjaoludel ei põhine ja piisav ei ole aga kohtute seisukoht, et juhtimisõiguse peatamine ei võta võlgnikult võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik," leidis kohus.

Alates eelmise aasta märtsist jõustusid seadusesätted, mis lubavad kohtul jätta elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse.

Neid sätteid tohib rakendada võlgnike puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta jätnud lapsele elatise maksmata. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud.

Samas annab seadus tema kinnitusel kohtule ka üsna laia kaalutlusõiguse, sest juhtumeid on väga erinevaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles