Ida-Virumaal on tohutu potentsiaal

Foto: Põhjarannik

Foto: Põhjarannik

33 aastat tagasi kirjutas Hando Runnel Ida-Virumaale sisenemise kohta nii: "Me sõitsime Narva poole ja vasakut kätt jäi Kunda. Nii raske on inimestel veel Eestimaad ära tunda." Loodetavasti tänapäeval enamikku meist säärased tunded enam ei valda.

Mujal Eestis elavad inimesed on avastanud Ida-Virumaa kauni looduse ning huviturismi võimalused ja pakkumised, aga eks teadmatust ja eelarvamusi ole endiselt. Ida-Virumaa on ikka kontrastide maa, kus on palju rõõmustavat, aga ka varjukülgi.

Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslikud probleemid on suuresti ajaloolise pärandi tagajärg, millest paljudega on üle paarikümne aasta rinda pistetud. Me oleme siin selleks, et rääkida lahendustest ja ka sellest, mida on vaja piirkonna arenguhüppe jaoks.

Üks murekohti on kahtlemata see, et Ida-Virumaa kipub inimestest tühjaks jooksma. 1. jaanuari seisuga elas maakonnas alla 144 000 inimese, umbes 21 000 inimese võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Just nende kümne aastaga on Ida-Virumaa rahvastik drastiliselt vähenenud, seda peamiselt tööealise elanikkonna arvel, kasvamas on vaid üle 65aastaste inimeste osakaal.

Ühelt poolt võib väita, et sellised demograafilised muutused on toimunud ka mujal Eestis ja Ida-Virumaa ei ole erand, siiski paistab Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes silma piirkonnana, kus rahvaarv kahaneb kõige kiiremini.

Paraku iseloomustavad maakonda ka kõrged töötuse ja vaesuse näitajad. Registreeritud töötuse määr on siin kaks korda kõrgem kui teistes maakondades, see on 9-10% juures, samas on hõivenäitajad viimastel aastatel paranenud. Maakondade võrdluses on keskmisest madalamad ka elanike sissetulekud. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal on Eesti suurim ja seda eriti just linnades. Muu hulgas kimbutab piirkonda ka vähene ettevõtlusaktiivsus.

Paljuski on siinsed hädad seotud sellega, et piirkond on muu Eestiga nõrgalt lõimunud. Samuti sõltub Ida-Virumaa liiga palju siinsete suurte tööstusettevõtete käekäigust, mis omakorda sõltuvad maailmaturu olukorrast. Elu edenemisele pole kaasa aidanud ka keskvõimu ja kohalike linnajuhtide kohatine vastasseis. Tuleb tunnistada, et kuigi aastate jooksul on võetud vastu mitmeid maakonda puudutavaid arengukavasid ja programme, võinuks riik astuda rohkem reaalseid samme piirkonna probleemide leevendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.

Aga, sõbrad, üritatud on! Viimastel aastatel on siin siiski näha ka suuremat murrangut, Ida-Virumaale mõeldud meetmed ja investeeringud on muutunud süsteemsemaks ning mahukamaks.

Riigil on plaanis investeerida aastatel 2017-2021 Ida-Virumaale ligikaudu 200 miljonit eurot. Juba on otsustatud investeerida esmatasandi tervisekeskustesse, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri ning riigigümnaasiumidesse. Hariduse võtmes on kõige tähtsam valitsuse otsus rajada Narva sisekaitseakadeemia õppe- ja treeningukeskus koos linnaelanikele avatud suure kaheksarealise ujulaga. Esimene investeering on ligikaudu 13 miljonit ja teine 2 miljonit eurot.

Peale selle avab eesti keele õppe toetamiseks Narvas uksed eesti keele maja. Mitmed ministeeriumid võtavad Ida-Virumaale mõeldud erimeetmeid. Nii reageeris sotsiaalministeerium kohe hiljutisele suurkoondamisele. Ta pakub töötukassa kaudu alates 2016. aastast piirkonnale Euroopa globaliseerumisfondi vahenditest tööturuteenuste ja töökohtade loomise toetust.

Töökoha loomise toetus kehtestati Ida-Virumaal ajutise tööturu kriisimeetmena 2016. aasta mais. Seni on töökoha loomise toetuse abil asunud 13 ettevõttesse tööle 478 inimest.

Ida-Virumaal on peale vaba tööjõu olemas ka tööstuspargid, mille võimalusi kasutades saaksid ettevõtted oma tegevuse sellesse regiooni tuua. Oluline on pakkuda tööandjatele valmisoleku korral lisatuge.

Mitmes valdkonnas makstakse Ida-Virumaal ka kõrgemat töötasu, nii saavad kõrgemat töötasu politsei- ja päästeameti töötajad ning samuti toetatakse Narva eesti gümnaasiumi ja Sillamäe eesti põhikooli õpetajaid.

Mitmed ministeeriumid plaanivad aastaks 2022 viia piirkonda kuni 123 uut töökohta. Näiteks viib kultuuriministeerium lähiaastal Ida-Virumaale integratsiooni sihtasutuse, mille tulemusel tekib piirkonda ligikaudu paarkümmend uut töökohta. Samuti toetab kultuuriministeerium mitmeid lõimumis- ja kultuuritegevusi ning Virumaa pärandkultuuri programmi. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on alanud ettevalmistustööd juba mainitud eesti keele maja avamiseks Narvas ja teada on ka, et samasugune maja tuleb Tallinna. Nende majade eesmärk on luua keele omandamiseks vajalik keskkond ning parandada ligipääsu kvaliteetsele ja paindlikule keeleõppele. Seal pakutakse täiskasvanutele tasuta eesti keele õpet ja keele tõhusamaks omandamiseks toetavaid lõimumisprogramme.

Narva rajatav Vaba Lava teatrikeskus muudab Narva kultuurielu mitmekesisemaks ning elukeskkonna paeluvamaks. Tsiteerin siinkohal kultuuriminister Indrek Saart, kes on öelnud, et vastuvõetav ei ole olukord, kus Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas puudub saal professionaalse ja tänapäevasel tasemel eesti teatri tegemiseks.

On näha, et praegune valitsus on võtnud Ida-Virumaa üheks oma südameasjaks ja riik on Ida-Virumaal rohkem kohal. On põhjust loota, et juba käimalükatud projektid ja kavandatud sammud koos sihipärase tegevusega aitavad piirkonnale anda uut arenguhoogu. Ida-Virumaal on tohutu potentsiaal ja ma arvan, et meie siit saalist tõukame sellele kõvasti kaasa.

Lühendatult  ettekandest riigikogus 14. oktoobril toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid" arutelult.