Üks vang saab Viru vanglas erandkorras suitsetada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru vangla.
Viru vangla. Foto: Peeter Lilleväli

Samal ajal kui Eesti vanglates on 1. oktoobrist keelatud tubakatoodete tarvitamine, võitles Viru vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut endale kohtu kaudu välja õiguse vähemalt esialgu viis korda päevas suitsu teha.

Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut pöördus Tartu halduskohtusse, et vaidlustada justiitsministri määrus, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vangla territooriumil suitsetamine. Ühtlasi esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse ministri käskkirja peatamiseks.

Kohus: piirang ei täida eesmärki

Kohus leiab, et suitsetamise keelamine on piirang, mis ületab  vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset ning erinevalt vanglas töötavatest isikutest ei saa ta minna tänavale ja teostada oma õigust suitsetamisele väljaspool vangla piire.

Tartu halduskohus leidis, et seadusest tulenevalt võib kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustest lähtudes, ning piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele "ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust".

Kohus nentis üldiselt  teadaolevaks faktiks, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud alates une- ja seedehäiretest ning lõpetades tähelepanu- ja töövõime langusega. Kui ministeerium on väitnud, et vangid said enne tubakakeeldu suitsetada vaid ühe sigareti päevas, mistõttu neil ei tohiks sõltuvust olla, siis kohus jäi teisele arvamusele. "Võõrutusnähtude esinemist ei välista see, et kaebajal on juba pikemat aega olnud võimalik suitsetada ainult ühel korral päevas. Vastupidi, ilmselt on organism sellise regulaarse elukorraldusega harjunud ja see võib võõrutusnähtude esinemise võimalust pigem suurendada," leidis halduskohus. Mitmed vangid on Põhjarannikule kurtnud, et suitsetamiskeelu järel ei saa nad ka mingit asendusravi, mis sõltuvusest tekkivaid vaevusi vähendaks.

Kohtu arvates on kaebaja seisukoha eduväljavaated head, viidates ka õiguskantsleri arvamusele, et suitsetamise täielik keelamine võib olla vastuolus seadusega.  "Kohus peab oluliseks ka seda, et vaidlustatud käskkirjaga keelati tegevus, mis on aastaid olnud lubatud, ning keeld kujutab endast isiku põhiõiguste (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele) piiramist," seisab kohtumääruses.

Kui vaidlustatud käskkirjas on muudatuste põhjendustena toodud tervise kaitse, sõltuvusest vabanemine, riiklike ressursside säilitamine ning julgeoleku tagamine, siis viimase kohta leidis kohus, et siiani oli võimalik julgeolekut tagada ka ilma suitsetamise keeluta. Et suitsetamine on tervisele kahjulik, on küll õige, kuid kohtu arvates "tegemist ei ole tervisehäirega, mis õigustaks selle ravimist sunniviisil."

Kohus viitas õiguskantsleri arvamusele, et suitsetamine ei ole teaduskirjanduses avaldatu põhjal järeldades kuritegeliku käitumise riskifaktor ega mõjuta tulevast õiguskuulekat käitumist, mis tähendab, et tubakakeeld ei aita kaasa vangistuse täideviimise eesmärgile. Kokkuvõttes leidis kohus, et vangla sisekorraeeskirja muudatused on vastuolus põhiseadusega.  Halduskohus saatis asja materjalid riigikohtusse, et see võtaks seisukoha selle õigusakti vastavustest põhiseadusele.

Ministeerium ei lepi

Vjatšeslav Kogut ütles Põhjarannikule saadetud kirjas, et kuigi õiguskantsler viitas suitsetamiskeelu võimalikule põhiseadusvastasusele, ei teinud ametnikud sellest väljagi. "Ametnikud räägivad nüüd, et neil ükspuha, mida kohus edaspidi otsustab. Ja kui kohus annab kinnipeetavatele õiguse suitsetada, siis me lihtsalt ei hakka sigarette vanglas müüma. Teisisõnu kavatsevad täidesaatva võimu esindajad seadusliku kohtuvõimu otsuseid saboteerida," teatas Kogut, kes nimetab tubakakeeldu vanglates uskumatuks rumaluseks ning ministeeriumi ja vanglaametnike kapriisiks.

"Need vanglaametnikud,  kes suitsetavad, peavad lõunavaheajal jooksma vangla territooriumilt välja kusagile põõsastesse suitsetama, ülejäänud tööaja aga mõtlema mitte tööle, vaid sellele, millal tuleb järgmine suitsupaus," leiab Kogut.

Justiitsministeerium kaebas ülalmainitud kohtumääruse esmase õiguskaitse kohaldamisest ringkonnakohtusse, kuid viimane asja ei lahendanud, kuni pole riigikohtu otsust asja põhiseaduslikkuse küsimuses.

"Eri kohtud on vanglas suitsetamise kaebuste kohta siiani teinud erisuguseid otsuseid. Näiteks Tartu halduskohtu Tartu kohtumaja kohtunik otsustas 12. oktoobril ühe Tartu vangi esialgse õiguskaitse taotluse suitsetamise asjas rahuldamata jätta," teatas ministeerium.

Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik leidis seevastu 18. oktoobril tehtud määruses, et vanglas suitsetamist keelavad õigusaktid on põhiseadusega vastuolus.  Küsimusele, miks tubakakeelu kehtivuse peatamist ei laiendata kõigile vangidele ja praegu suitsetab vaid Vjatšeslav Kogut, vastas ministeerium, et vangla kodukorra peatamine kehtib konkreetse isiku suhtes, tema õiguste tagamiseks. "Vangla kodukord ei ole õigustloov akt, mis kehtib üldiselt ning mille peatamise või kehtetuks tunnistamise korral laieneks see igaühele," teatas ministeerium Põhjarannikule.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles