Trahvid parkimisprobleemi lahendada ei aita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve sõiduteede servadesse korratult pargitud autod tekitavad palju peavalu nii linnaelanikele, politseile kui ka linnavalitsusele. Trahvimine ei ole soovitud tulemust andnud ning probleemile tuleb leida mingi muu lahendus.
Kohtla-Järve abilinnapea Deniss Veršinini sõnul on Pärna ja Vahtra tänaval parkimise probleemile lahendus leitud ning peagi hakkab olukord seal muutuma. Seni on nimetatud tänavate servad olnud tihedalt autosid täis pargitud.
"See saab teoks tänu uutele detailplaneeringutele, mis on seotud Pärna tänavale uue riigigümnaasiumi ja Vahtra tänavale Kesklinna põhikooli uue hoone ehitusega," selgitas ta. "Planeeringutega saab nende rajoonide parkimiskohtade küsimus lahendatud."
Keelumärke eiratakse
Rohkelt kaebusi tuleb linlastelt juba ammu ka Olevi tänava kohta, mille servad on alatasa masinaid täis pargitud. Sinna paigaldatud märgid, mis keelavad parkimise ühel teepoolel paariskuupäevadel ja teisel poolel paaritutel kuupäevadel, pole probleemi lahendanud: iga päev pargitakse seal masinaid mõlemale poole teed.
See piirab vaadet ülekäiguradadel ning raskendab tänavakoristusmasinate tööd, eriti talvel. Kohtla-Järve linnavalitsuse korrakaitseametniku Timofei Korepovi sõnul nii tema kui ka politsei määratavad trahvid erilist efekti ei anna (maksimaalne trahvisumma on sel puhul 40 eurot). "Teisest küljest võib ka inimesi mõista, sest majadel pole ju maad, kuhu oma parklad rajada," märkis ta. "Ent sellest hoolimata tuleb see probleem kuidagi lahendada. Näiteks võib ühe parkimist keelavatest märkidest ära võtta, teisel pool teed parkimine aga sootuks ära keelata."
Tahaksid parkimistaskuid
Olevi tänava 38. maja ühistu esimees Irina Tihhonova arvab, et selline variant probleemi ei lahendaks, vaid hoopis süvendaks seda.
"Miks pargivad inimesed oma autosid mõlemale poole sõiduteed? Aga sellepärast, et õhtul koju jõudes pole teepoolel, kuhu võib parkida, enam vabu kohti ja nii tulebki masin keelumärgi alla panna."
Tihhonova selgitas, et nende majas on kaheksa trepikoda ja 110 korterit, parkimiskohti aga pole. Sama lugu on ka teistes suurtes naabermajades. Trepikodade juures on küll olemas roheala, kuhu saaks parkla teha, kuid sõidutee ja roheala vahele jääb kõnnitee ning üle selle ju ei sõida. Sama lugu on teisel pool maja.
"Arvan, et lahendus oleks võimalik leida, kui rajada sõidu- ja kõnnitee vahele jäävale linna haljasalale parkimistaskud," sõnas Tihhonova. "Ma olen selle küsimusega ka linnavalitsusse pöördunud, kuid sealt tehti ettepanek see maa välja osta. Kust võtab ühistu selleks raha? Vaat kui oleks võimalik see maa rendile võtta ning linna ja ühistu ühiste jõududega parkimistaskud rajada, siis oleks parkimisprobleemi minu arvates lihtsam lahendada."
Kõik tahavad maja juurde parkida
Deniss Veršinin nõustub, et probleem vajab lahendamist, ent kõigepealt tuleb tema sõnul asja kaaluda ja siis otsustada, kuidas seda kõige parem teha oleks. "Haljasalade arvelt autodele parkimistaskute rajamine ei ole samuti just kõige parem lahendus," arvab ta. "Võimalik, et tuleb Olevi tänav ümber projekteerida."
Tema sõnul tahab enamik autoomanikke parkida autosid oma maja ja trepikoja juurde, olgu või keelumärgi alla. "Tasulisse parklasse ei taheta neid panna, ehkki see pole kaugel," tõdes ta. "Lõppude lõpuks võib linn üldse keelata teeservadesse parkimise, kas või selsamal Olevi tänaval, kui inimesed olukorda õigesti ei hinda."
Irina Tihhonova on nõus, et kahjuks puudub paljudel autoomanikel pahatihti igasugune parkimiskultuur ning nad püüavad autosid just oma akende alla parkida. "Me peame sellele probleemile üheskoos linnavalitsusega lahendust otsima," on ta veendunud, et korteriühistutel üksi seda küsimust lahendada ei õnnestu.