Avatud ja kaasav juhtimine omavalitsustes

Kristina Reinsalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Põhjarannik
Foto: Põhjarannik

Küsimus, kuidas teha kaasamisest ja teavitamisest omavalitsuse juhtimise ja elu korraldamise loomulik osa, on tõenäoliselt nii mõnegi uue volikogu ning valla- ja linnavalitsuse päevakorras.

Näide elust enesest. Oleme lõpetamas veebilehtede koolitusseminari Tartumaal, kui tõuseb vallaametnik ja ütleb ohates: "Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama."

Kaasamise sõna on levinud, aga vahel tundub, et selle olemus ja eesmärk jääb ikka selgusetuks. Kaasamine on see, kui otsuseid tehakse ja täidetakse, arvestades osalistega, keda otsus puudutab. Kaasamine ei lõpe ideede ja arvamuste kogumisega või otsuse langetamisega, see on ka tagasiside kogumine ning vigadest õppimine.

Oluline on meeles pidada, et kui juba ideid korjata või arvamust küsida, siis tuleb nendega ka arvestada. Kui see pole võimalik, siis tuleb põhjusi selgitada.

Kaasamist eeldavad kõik otsused, mis puudutavad paljusid isikuid, näiteks töö- ja õpikeskkonna muutus, samuti arengukavad, strateegiad, ümberehitustööd ja liikluskorraldus. Kaasamist eeldavad samas ka väga konkreetset väikest sihtgruppi puudutavad otsused, näiteks mingi teenuse sisseostmise tingimuste muutmine.

Kaasav eelarve on hea näide, kuidas kogukonna arvamust küsides saab omavalitsus rajada uusi ehitisi või vanu remontida. Elanikke kaasates on rajatud uusi mängu- ja tenniseväljakuid, tehtud korda räämas parke ja antud vunki juurde vanale tehasemaastikule.

Tagasiside ja arvamuste kogumise ning ideekorje keskkonnana on infosüsteem VOLIS end igati tõestanud. Aga vahel võib kaasata inimesi ka omavalitsuse Facebooki konto vahendusel (eeldusel, et see on juba toimiv kanal).

Ideekorjed pole olulised pelgalt uute objektide saamiseks või vanade ümberehituseks, vaid ka uute teenuste saamiseks. Nutikate teenuste ja nende pakkujate leidmiseks tuleb esmalt selgitada, milliseid teenuseid kogukond lisaks olemasolevatele vajab. Seejärel tuleb kaardistada piirkonna ühenduste eeldused ja võimekus neid teenuseid koos omavalitsusega pakkuda. Linnades on levinuim lastehoiuteenus, külades lumekoristus, kuid vajadusi on teisigi.

Vahel on keeruline arvestada kaasamise kõrvalnähtuse − eriarvamustega, ent koos tehtud otsustest on rohkem rõõmu ja rahulolu. Lisaks toob kaasamine (ainult sisuline ja õigeaegne!) ka värskeid ideid ja − mis veel olulisem − kaasatud tunnetavad ka ise vastutust tehtu eest.

Politsei avaldatud statistika kohaselt on viimase nelja aasta jooksul prokuratuuri saadetud kriminaalasjades kahtlustatavatest koguni 44 protsenti seotud kohalike omavalitsustega. Korruptsiooni vastu võitluseks puudub imevits, aga abi on maksimaalsest läbipaistvusest, teavitamisest ja selgitamisest. Vaid see tagab, et kõik pole mitte ainult juriidiliselt korrektne, vaid ka näib õige.

Parimad töötajad ja koostööpartnerid saadakse ausa ja läbipaistvate reeglitega konkursi teel. Väikeses kohas ongi tublide ja tegusate inimeste hulk piiratud. Võimalik, et huvide konflikti korral taandabki volinik, näiteks kui ta kuulub MTÜsse, millele tegevustoetuse määramist volikogus arutatakse, end korrektselt otsustamisest. Kui aga omavalitsuste koosolekute kohta infot avalikult ei jagata ja otsuste tagamaid ei selgitata, siis inimesed sellest teada ei saa.

Kutsume omavalitsusjuhte üles tegema järelevalvet süsteemselt. Selleks tuleb välja töötada korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord, kus on kindlaks määratud pädevused, vastutused ja ülesanded nii volikogu kui ka linna- ja vallavalitsuse tasandil. Sisulisele tööle tuleb rakendada revisjonikomisjon ning auditite tulemused avalikustada kodulehel. Avalikustada tuleb ka volikogu liikmete tasustamise kord, samuti volikogu tööst osavõtt.

Hea mõttena pakuti ühes vallas korruptsioonivihjete kogumiseks välja vihjekasti sisseseadmine vallakeskuses.

Mida suurem on omavalitsus, seda rohkem tasub teavitamistöös tähelepanu pöörata veebisuhtlusele. Valla paberleht ja külapoe trepp pole suures omavalitsuses enam nii tõhusad. Samas on omavalitsuste veebilehed kohati päris nukras seisus − värvilised küll, aga igaüks oma struktuuri ja märksõnadega. Vallavanema telefoninumbergi on peidetud kord lingi "Juhtimine", kord "Üldinfo" või "Pane tähele" alla, kontaktide rubriik on vaid vähestel avalehel. Järgmise volikogu päevakord, mis aktiivsematele inimestele huvi pakub, on tihti kas puudu või peidetud dokumendiregistri sügavustesse, kus selle leidmiseks tuleb läbida kafkalik labürint. Olulisim info ei tohi olla kasutajast kaugemal kui kaks klikki.

Tehnilised veebiarendused on kulukad, sestap tasub võtta kasutusele omavalitsuste teenusportaal ja volikogude infosüsteem, mis on Eestis juba loodud. Riigilt võiks aga nõuda nende veebiteenuste edasiarendamist, sest kohati on need ajale jalgu jäänud.

Mida väiksem omavalitsus ja kogukond, seda suurema väärtusega on iga noor. Noorteni jõudmiseks on võtmetähtsusega koostöö koolide ja õpetajatega. Näiteks võiks kodanikuõpetuse siduda konkreetsete kohapealsete teemadega, millele õpilased saavad lahendusi pakkuda. Samuti tasub ellu kutsuda noorte volikogud. Nii leiab üles sotsiaalse ja ühiskondliku närviga noored, kellel on väärt ideid kodukoha arenguks ning kellel on soov, oskused ja võimalused kohalikus elus kaasa rääkida. Kui noored hakkajad kodukoha patrioodid on leitud, tuleb neid ka avalikult tunnustada.

Kaasamine ei õnnestu, kui seda võtta tüütu kohustusena. Avatud ja kaasav omavalitsuste juhtimine on võimalus leida üles kõik aktiivsed inimesed ja uued ideed, et ühiselt edukamad olla. Teadlikes ja nõudlikes kogukonnaliikmetes, kes oskavad ka vastutust võtta, peitub eduka koostöö võti.

Artikkel on avaldatud ka rahandusministeeriumi blogis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles