Kõige ausam altkäemaks
17. jaanuar 2018, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjekordne korruptsiooniskandaal, mis lahvatas Jõhvis, tekitas minus nördimust ja palju küsimusi.
Jõhvi probleem on selle väiksus, mis tingib paratamatult selle, et kõik tunnevad kõiki ja suhtlevad kõigiga. Seega on igal volikogu liikmel ja ka vallaametnikul reaalne võimalus saada ühel hetkel korruptsioonikahtlustus, sest keegi tõlgendab omavahelist suhtlemist isiklike huvide rahuldamisena.
Nii vallavalitsuse kui ka volikogu töö eesmärk on Jõhvi elu arendamine ning selleks, et seda saavutada, tuleb palju suhelda ja võimalusi otsida.
Informatsioon selle kohta, et avaneb Euroopa Liidu rahastus esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Eesti eri paigus, tuli 6-7 aastat tagasi. Kuna Jõhvi valla huvi oli, et ka Jõhvi rajataks tänapäevane tervisekeskus, hakkas valla sotsiaalteenistus selle küsimusega kohe tegelema. Toimusid kohtumised perearstidega, kuid kahjuks jäi nende huvi suuresti passiivseks. Projekti esitamine oleks nõudnud mahukat tööd, omaosaluse leidmist ning suurt vastutust. Ainuke, kes asja vastu tõsiselt huvi tundis, oli Tiiu Sepa OÜ Corrigo, kellega hakatigi projektiideed edasi arendama.
Jõhvil on hea tava toetada eraalgatuslike projektide omaosalust sellisel juhul, kui projekt on omavalitsuse seisukohalt oluline ja loob juurde lisaväärtusi. Selline projekt oli vaieldamatult ka OÜ Corrigo esmatasandi tervisekeskuse rajamine Jõhvi. Kuna Corrigo projekt oli ka ainuke, mis tähtajaks esitati, siis ei tekkinud minul kordagi mõtet, et volikogu ei peaks seda projekti toetama.
Teine objekt, mille ümber trall käib, on Kaare 3 asuv hoone. Nimetatud hoones tegutseb SA Jõhvi Hooldekeskus, kes oma varasema tegutsemise ajal ei olnud suuteline ise välja ehitama pooltteist tühjalt seisvat korrust ning hoonet kasumlikult majandama. Kuna mitmete poliitikute unistuseks on olnud nimetatud hoone erakätesse müümine, siis selleks, et müüki vältida, on sotsiaalteenistuse töötajad otsinud mitmesuguseid rahastamise võimalusi korruste väljaehitamiseks ning teenuste laiendamiseks. Erakätesse minek tooks kaasa teenuste hindade kontrollimatu tõusu, samas hoones tegutsevate toetatud elamise ja eakate päevakeskuse kasutuses olevate pindade rendihinna määramise ja edasise kontrollimatu tõusu. Ühel hetkel tekiks olukord, kus kõik see muutub valla eelarvele koormavaks. Miks koliti Jõhvi vallavalitsus Tsentraali hoonest vallale kuuluvasse hoonesse Kooli tänaval? Just selsamal põhjusel. Nutikaid kosilasi on Kaare 3-le jagunud küll.
Aasta tagasi esitas vald projekti selleks, et Kaare 3 tühjalt seisvad korrused välja ehitada ja seal kogukonna teenuseid osutama hakata. Kahjuks sai toona rahastuse 10 projekti ning valla projekt jäi 11. kohale. Vahepeal oli vallavalitsus tellinud nimetatud hoonele ka tasuvusanalüüsi, mis ütles selgelt, et hoonet ei ole tasuv müüa (müügihinnad Jõhvis ei vasta tegelikule hoone väärtusele) ning targa majandamise ja teenuste arendamise korral on võimalik hoonet kasumlikult üleval pidada.
Kuna esmatasandi tervisekeskuse rajamine Jõhvi nõudis Corrigolt mõnede teenuste teisele pinnale kolimist, asus Tiiu Sepp otsima võimalusi, kuhu kolida praegu osutatav teenus, mis on seotud probleemsete lastega. Kuna Kaare 3 asuvas hoones oli vakantset pinda, siis tuli arutlusele ühe võimaliku asukohana Kaare 3 hoone 4. korruse pikem osa (üle 400 m²), mis vajas investeeringuid kokku ca 250 000 eurot. Igati soodne võimalus Jõhvi vallale parendada (mitte oma vahendite eest) vallale kuuluvat vara ning saada lisaks remonditud ruumidele ka rendiraha 1 euro ruutmeetri eest kuus. Igati kasulik tehing Jõhvi vallale, mitte aga Corrigole. Tiiu Sepp oleks remondile kuluma pidanud summa eest saanud endale Jõhvi valda soetada üks-kaks eramaja, kus teenuseid arendada.
Iga tervelt mõtlev poliitik saab aru, et sellist valla jaoks kasulikku projekti tuleb toetada. Nii toetas seda ka Niina Neglason, mõtlemata sellele, et ta on Corrigoga tähtajalise töölepinguga seotud. Nüüd algab minule kõige arusaamatum osa. Tükitöö alusel tehtud töö eest saadud tasu loetakse altkäemaksuks. Minu silmis on see ausaim altkäemaks, mida on Eestis makstud, sest selle pealt on kenasti tasutud kõik maksud ja see on deklareeritud ka maksuametis.Tehtud töömahtu ja väljamakstud töötasu vastavust on ju imelihtne kontrollida, sest tegemist on töötukassale osutatava teenusega, kus iga hinnang on seotud konkreetse isikuga. Küsimusi tekitab ka see, kas tavaline asutuse lihttöötaja on ikka huvitatud isik ja kas ta tohib või ei tohi hääletada tööandjaga seotud eelnõude korral. Kas tegemist on seadusest tuleneva nõudega ennast taandada või on see pigem inimese eetika küsimus? Kas säärases situatsioonis saab ikka töövõtjale ette heita, et ta soovib, et ta tööandjal läheb hästi? Kui mina oleksin tööandja ja selguks, et minu töötaja soovib, et mul läheks halvasti, laseksin sellise töötaja päevapealt lahti.
Kogu selle juhtumi valguses saan järeldada, et nii poliitikutel, vallaametnikel kui ka äriinimestel on kõige kindlam teha tuima näoga ära nõutud tööülesanded, vältida suhtlemist, mõtlemist, millegi arendamist. Nii välistad selle, et keegi on kade sinu edukuse ja tegemiste peale, ning organite silmis oled igati kuulekas ja lojaalne tegelane. Olen aru saanud, et paljude pealekaebamiste aluseks on just pahatahtlik kadedus...