Rüsijää tõstis Narva jõe üle kallaste

Peipsilt tulnud rüsijää on Narva jõe Kuningakülas ummistanud ja voolusängist välja paisutanud. Foto: Matti Kämärä

Pikalt kestnud vihmade tõttu on maa vett täis ja jõgede-järvede veetase kõrge; Narva jõe algusotsas Kuningakülas on Peipsilt tulnud rüsijää vett veelgi kergitanud, nõnda et vesi ja jääkamakad ulatuvad kohati teeni välja. 

"Täna on juba natuke alla läinud," rääkis eile pärastlõunal Kuningakülas elav Roman Šmeljov, kes jõe veetaset pidevalt jälgib − nii oma silmaga kui vaatlusjaama andmete põhjal.

Varem on selliseidki aastaid ette tulnud, kus jõgi suurvee ajal lausa tee peale trügib ja selle enda alla matab.  Tänavu pole vesi tee peale jõudnud. Vahest ei jõuagi, kui külmakraadid püsima jäävad ja veetase vähehaaval edasi langeb.

"Piiri ehitajad tahavad siia jõe äärde patrulltee ehitada − no see oleks igal aastal mingi aja vee all," vangutab Šmeljov pead. "Ei saa aru, miks selle jaoks raha raisata − nad võiksid ju sedasama juba olemas olevat teed kasutada."

Hooneid ei ohusta 

Külaelanike majapidamisi jõgi ei ohusta − enamik neist on targu teisele poole teed ehitatud, kõrgemale kohale. Ühe jõepoolses servas asuva majapidamise kohta teab Šmeljov rääkida, et selle sauna − mis on jõele lähemal kui elumaja − olevat küll ükskord vesi sisse tulnud.

Jõepoolses servas asub ka Punamäe piirivalvekordon. Vesi ulatub üsna garaaži otsani välja, aga hoone ise on pisut kõrgemal ja päris sinnani pole vesi kunagi küündinud. Kordonihooneni ammugi mitte.

"Saunas oli küll ühel aastal vesi sees, aga praegu pole seda veel karta," ütles vanempiirivalvur Margus Hindreus. "Praegu on jääd tegelikult vähe, mõnikord lükkab rüsijää siin suured jäämäed üles."

Jõe läheduses kasvavasse riigimetsa jõe vesi ei ulatu.

"Majandusmetsa meil nii jõele lähedal ei olegi. Ma ise pole küll sinnakanti sattunud, aga kui seal kusagil midagi uputaks, oleksin sellest kindlasti kuulnud," ütles Alutaguse metsaülem Koidu Simson.

Viisaga kotkas ja muud loomad

"Saared on praegu puha vee alla jäänud," viitas Šmeljov sinna suunda, kus saartest vaid mõni puu ja põõsas aimu annavad. "Ega see vesi ja jää siin kedagi sega, aga huvitav on vaadata ja jälgida."

Šmeljovi terav pilk märkas jõe vastaskaldal, Venemaa poolel istuvat merikotkast.

"See on meie kotkas, enamasti istub ta siin lähemal, õigemini on neid tavaliselt isegi kaks. Ju tal on viisa, käib vahepeal üle piiri," naeris mees. "Meil on siin lähikonnas lausa kolm kotkapesa. Koprad on, käivad ka jää peal. Rebased ja metssead − jaa, meil on siin veel isegi metssigu. Kahju, et praegu neist kedagi näha pole."

Kalurid on ka. Eesti poolelt ei ole veel luba jõele minna, aga Venemaa poolelt tulnuid on Šmeljov viimastel päevadel juba näinud. Ja imestanud, et nii nõrga jääga see risk võetakse.

Mullu oli vett rohkemgi

Konarlik jääväli Narva jõe ja selle üle kallaste tulvanud vee peal oli eile lumega kaetud, mistap ei saanud jõe ajutisest laiusest just kõige paremat ettekujutust. Et see sängist kaugele välja ulatub, oli aga ilmselge.

"Palju sademeid ja pidevalt kõikuv temperatuur, mis Peipsil rüsijää liikuma ajas," ütles Narva jõe üleujutuse põhjuseks keskkonnaagentuuri Narva regiooni peaspetsialist Viktoria Štoda. "Tavaliselt on selline suurvesi kevadel, kui jää järvelt liikuma hakkab, talvel on jõe veetase enamasti keskmisest madalam."

Riigi ilmateenistuse vaatlusandmete kaardi järgi näitas Kuningaküla mõõtejaam eile õhtul Narva jõe veetasemeks 285 sentimeetrit ehk 13 sentimeetrit vähem kui ööpäev varem. Tipptase oli üleeile kell 17, kus mõõdeti koguni 312 sentimeetrit.

"See ei tähenda, et jões oleks vett üle kolme meetri olnud − igas jõejaamas on oma graafikunull ja kaardile kantud number näitab, kui palju on veetase graafikunullist üle," selgitas keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna peaspetsialist Sandra Loo.

Kuningaküla mõõtejaam pole tema sõnul kuigi vana − tegutseb alles 2011. aastast alates ja rajatigi just sealse rüsijää tõttu, mis jõge selles kohas alailma ummistama ja üles paisutama kipub −, mistõttu pole võrdluseks vanemaid andmeid võtta.

"Aga kui graafikuid uurida, siis tuleb veetaseme tõusu seos temperatuuri langemisega isegi paari viimase aasta põhjal välja. 7. jaanuaril oli veetase 100 sentimeetrit, siis hakkas temperatuur langema ja nüüdseks on veetase 300 sentimeetri kandis. Eelmisel aastal oli tõus veel järsem:  2. jaanuaril oli tase 82 sentimeetrit, temperatuur langes ja 6. jaanuaril oli veetase 332 sentimeetrit," rääkis Loo.

Rekordeid ei löö

Sandra Loo sõnul oli enne seda, kui ilm külmaks läks, rohkem vett Tartu ja üldse Lõuna-Eesti piirkonna jõgedes, Tallinnas ja Põhja-Eestis mitte nii väga.

"Väga pikalt oli ju sadude periood, maa on vett täis ja rohkem vastu ei võta, kõik, mis vihmana alla tuleb, läheb jõgedesse. Rekordtasemetest siiski rääkida ei saa, pikka aega töötanud mõõtejaamade andmetel pole veetasemed tänavu ajaloolise maksimumini jõudnud."

Tavapäraselt on suurveeperiood ikka kevadel, mullu kevadel oli see aga tagasihoidlik − lund, mis sulades vett andnuks, polnudki ju õieti.

"Need asjad on viimasel ajal natuke pea peal − suurvee tulvad on madalamad kui veetase tavapärastel talvistel madalveeperioodidel," tõdes ta.