Põlevkivienergeetika on järjest puhtam
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
30. jaanuar 2018, 23:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegune energiatööstus peab igal sammul keskkonnaga arvestama ning enda mõju loodusele vähendama. Mõistagi järgib seda põhimõtet ka Eesti Energia. Selle kinnituseks tunnustas keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler 25. jaanuaril keskkonnategude galal Eesti Energiat kui 2017. aasta kõige keskkonnasõbralikuma tootmisprotsessiga ettevõtet. Kategooria võitjaks sai Eesti Energia tänu kolmele projektile, millega ettevõte eelmisel aastal oma tootmisprotsessi puhtamaks ja efektiivsemaks muutis.
Vähendasime möödunud aastal allmaakaevandamise keskkonnamõjusid, kui rajasime Estonia kaevanduse ammendunud kambriplokkidesse unikaalse settebasseini ja nüüdisaegse pumpla. Settebasseinid on vajalikud iga kaevanduse juures, sest kaevandusest väljapumbatud vesi − mis oma olemuselt on põhjavesi − tuleb puhastada liigsest heljumist. Maa alla rajatud settebassein on viis korda suurem kui senised maapealsed basseinid.
Maa-aluse settebasseini pindala on 2 km2 ja maksimaalne maht 1,1 mln m³, mis ületab viis korda suurima maapealse settebasseini mõõtmeid. Tänu settebasseini suuremale mahule on kaevandusvee settimisaeg pikem ning seeläbi ka maa peale pumbatavas vees heljumisisaldus väiksem. Ka varem oli heljumisisaldus kõikide maapealsete settebasseinide vees lubatud normist allpool, kuid nüüd on vesi nii puhas, et labori seadmed suudavad vaevalt vees heljumit tuvastada. Keemilise koostise poolest on Estonia kaevandusvesi väga sarnane maailmakuulsate mineraalvetega.
Looduskeskkonda säästeti ka tänu sellele, et ära jäi tarvidus rajada settebassein maapinnale ehk metsaalale. Tänu sellele, et basseini pumpla asub samuti maa all, saab selle olemasolust maapinnal aimu ainult kaevandusvee äravoolu kanali kohal olevatest toruotstest. Tegemist on müravaba lahendusega, kus müra asemel kostab maa peal ainult veevulin. Peale selle kulutab nüüdisaegne pumpla vähem elektrienergiat ja on töös ajal, mil elekter on odavam − valdavalt öösiti. Tulemuseks on märkimisväärne keskkonnasääst ning lõpuks ka odavam tooraine elektri tootmiseks.
Otsime pidevalt võimalusi, kuidas energiatootmise kõrvalsaaduste kasutamist toorainena kasvatada. Eelmisel aastal tähistasime põlevkivituhast toodetud mullaparendaja Enefix kaubamärgi esimest sünnipäeva ning sõlmisime mahetootjate nõu- ja jõukojaga kokkuleppe Enefixi katsetamiseks mahepõllumajanduses. Oleme teinud koostööd ka Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ning agrokeemia osakonnaga.
Enefix loob teadlaste kinnitusel taimedele paremad kasvutingimused, aitab pinnasel toiteelemente omastada ja vähendab taimehaigustesse nakatumise ohtu. Enefixi tootmisprotsessi käigus ei lisata tuhale keemilisi ühendeid. Võrreldes teiste mullaparendajatega, neutraliseerib suure kaltsiumkarbonaatide sisaldusega Enefix mulla pH-taset kiiremini ja rikastab seda samas ka mikroelementidega. Enefixi eelis on seega ka selle rikkalik taimede kasvuks vajalike toitainete sisaldus: kaltsium, magneesium, kaalium, fosfor, vask, mangaan, tsink, räni ja väävel. Praegu kuuluvad Enefixi kasutajate hulka ka Eesti suuremad ja uuenduslikumad talud, nagu Kaska-Luiga talu ja Voore Farm.
Põlevkivituha suuremahuline kasutamine teedeehituses vähendab vajadust looduslikel mittetaastuvatel materjalidel põhinevate harjumuspäraste ehitusmaterjalide järele ning toetab ringmajanduse põhimõtteid. OSAMATi projekti raames testisime ja monitoorisime koostöös maanteeameti, Nordeconi ja Rambolliga kuue aasta jooksul põlevkivituha kasutamist teedeehituses ning pehme pinnase mass-stabiliseerimisel tsemendi asendajana.
Põlevkivi lendtuha mitmeaastased katsetulemused teedeehituses kinnitasid, et põlevkivituhk on vastupidav ja konkurentsivõimelise hinnaga ehitusmaterjal. Näiteks teid, sadamaid, tamme või muid objekte saab ehitada põlevkivituha abil.
Energiatootmise kõrvalsaaduste, nagu põlevkivituha ja aheraine senisest suurem kasutuselevõtt võimaldaks jätta avamata nii mõnegi uue lubjakivikarjääri. Eesti Energia eesmärk on luua energiatootmine, kus tekkivaid kõrvalsaadusi kasutatakse ära maksimaalselt. See tulemus ei tule üleöö, kuid liigume samm-sammult selle visiooni elluviimise poole.