JUHTKIRI: Mugavustsoonist välja
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
8. märts 2018, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö ja pere kõrvalt õppimine pole mugav − kaugel sellest. Aga elu ja kiiresti muutuv tööturg sunnivad üha rohkem mugavustsoonist välja tulema. Seda aduvad ka tööandjad, kes toetavad elukestvat õpet aina enam.
Kui Turu-uuringute AS viis eelmisel aastal läbi üle-eestilise küsitluse, kus muu hulgas küsiti, mis takistab õppimist, siis vaid 2 protsenti mainis, et takistuseks on tööandja toetuse puudumine. Eelkõige hoiab enesetäiendusest eemal inimese enda huvipuudus, kui king veel ei pigista.
Kui küsitlejad uurisid juba õppima asunud või seda teha plaanivatelt täiskasvanutelt, millised on nende motiivid enesetäiendamiseks, selgus järgmine pingerida: 68 protsenti soovib saada uusi teadmisi või oskusi, 41 protsenti soovib tööga paremini toime tulla, 36 protsenti peab õppimist huvitavaks ja sama palju on neid, kes soovivad rohkem raha teenida.
Olgu põhjus mis tahes, õppimine toob rutiinist välja ja annab tööturul avaramad võimalused.
Soov, et töötajate kvalifikatsioon ja oskused jõuaksid järele tööturu muutunud vajadustele, on pannud ka riiki initsiatiivi haarama. Nii kutseõppekeskustes pakutavad tasuta kursused kui ka töötukassa tegevused töötusriskis inimestele toovad koolipinki madalama haridustasemega täiskasvanuid, kes seni on elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud. Preemiaks pingutuse eest on edukam tööelu.