Töötavate inimeste tasuta õppimisvõimalused avarduvad

Suurem osa TTÜ Virumaa kolledži tudengitest õpib töö kõrvalt. Pilt on tehtud mullusuvisel lõpuaktusel. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Töötavatel inimestel on oma konkurentsivõime tõstmiseks mitu võimalust, näiteks haridus- ja teadusministeeriumi tellitud tasuta kursused, millest tänavu saab osa üle 2000 idavirulase. Üha rohkem toetab enesetäiendust ka töötukassa, et ennetada töötust.

Töötukassa alustas töötust ennetavate teenuste pakkumist eelmise aasta mais. Kõige rohkem on neid kasutatud Ida-Virumaal, kus mullu osales töötukassa kaudu koolitusel või kutsekooli/kõrgkooli tasemeõppes 528 töötavat inimest. Võrdluseks, et Tallinnas ja Harjumaal oli neid 136.

Sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on puuduliku või vananenud hariduse ja oskuste, sealhulgas eesti keele oskamatuse tõttu keeruline leida uut tööd või oht oma töökoht kaotada. Samuti inimesed, kel on terviseprobleemid, mis takistavad olemasoleva töö tegemist, mistõttu tuleb ümber õppida.

Sissetuleku piir tõuseb 

1. juunist laieneb sotsiaalministeeriumi määruse eelnõu järgi töötajate ring, kellel on võimalik saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Kehtiva määruse järgi on koolituse saamisel üks tingimus see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Uus määrus tõstab sissetuleku piiri keskmise palgani.

"Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevad kiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Uuenduste eesmärk on, et töötukassa toel saaks oma oskusi arendada veel rohkem töötavaid inimesi ning tööandjad saaksid taotleda toetust, et parandada oma töötajate eesti keele oskust," selgitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk kinnitas, et huvi eesti keele õppimise vastu kasvab pidevalt. "Hiljuti oli uudis, et integratsiooni sihtasutuse kaudu täitusid tasuta eesti keele kursused tunni ajaga, aga ka meie võimaldame õppida eesti keelt ja tahame seda veel laiemalt pakkuda, sest vajadus on olemas."

Näiteks kasutab töötukassa võimalusi oma töötajate eesti keele oskuse parandamiseks OÜ Noorus, kes peab Narva-Jõesuus spaahotelle Noorus ja Liivarand.

OÜ Noorus majutusjuht Tatjana Toman märkis, et klientidest on ligi 70 protsenti Eesti elanikud ja seetõttu on teenindajate eesti keele oskus väga oluline. Keeli oskavaid teenindajaid vajatakse ka kevadel avatavasse Liivaranna spaasse; praegu on kahes hotellis ligi 200 töötajat.

Tööpakkumiste seas, mida töötukassa Ida-Virumaal vahendab, on umbes viiendik neid, kus eesti keele nõuet ei ole.

"Pidevalt tekivad töökohad teenindusse, turismi ja sotsiaalvaldkonda. Neile, kes keelt ei valda, on 200 töökohta, ülejäänutele 1000 − nii lihtne see ongi. Kliendid, kes vaatavad tööturul ringi, saavad sellest aru. Praegu on eri tasemel eesti keele õppel üle 800 meie kliendi − nii töötud kui ka töötavad inimesed, nii individuaal- kui ka rühmaõppes. Aasta tagasi oli neid umbes 300," tõdes Anneki Teelahk.

Vaade tulevikku 

Keeleoskuse kõrval tähtsustatakse ka täiendus- või ümberõpet. Sealjuures lähtutakse OSKA analüüsidest, mis näitavad tööjõu- ja oskuste vajadust Eesti tööturul.

"Pole mõtet tahavaatepeeglisse vaadata − Kreenholmi ei ole ega tule," rääkis Teelahk. "Töökohad muutuvad ja Ida-Virumaal on need läinud palju mitmekesisemaks. Seetõttu reklaamime võimalusi uuendada oma vananenud haridust nii läbi tööandjate ja ametiühingute kui ka inimesi otse nõustades ja õppima motiveerides. Ida-Virumaal on ju suurepärased võimalused kodu lähedal õppida: kaks kolledžit, kutsehariduskeskus kolme õppekohaga, lisaks hulk häid erakoolitusfirmasid."

TTÜ Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ütles, et kaugõppes õpib juba kaks kolmandikku nende tudengitest. "Gümnaasiumilõpetajaid jääb järjest vähemaks ning töötavad inimesed mõistavad üha rohkem, et neil on vaja õppida ja ennast täiendada."

Samas on kaugõppes katkestamise protsent suurem. "Kuna kaugõppimine on muutunud populaarseks, siis nii mõnigi mõtleb, et kui naabrimees sai hakkama, miks siis mina ei saa. Aga tegelikult pole moraalselt nii valmis: paar kuud õpivad, näevad, et see on keeruline, ja tihti katkestavad. Kaugõppijal on raskem kui päevaõppijal, sest kontakttunde on vähem ja tuleb teha rohkem iseseisvat tööd," rääkis Roosileht.

Lai tööpõld

"Kusagil pole öeldud, nagu ei jõuaks ameti- või kõrgkooli läbimata elus edasi. Aga üldine reegel on siiski see, et hariduse roll on väga oluline," rääkis Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras juhatuse esimees Ene Käpp.

Andras pingutab selle nimel, et suurendada eri- ja kutsealase kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu ning vähendada keskhariduseta inimeste hulka. "Eestis on ligi 200 000 inimest, kes nende kategooriate alla sobituvad. Nii et tööpõld on lai," rääkis Käpp hiljuti Ida-Virumaa Rajaleidja keskuses toimunud täiskasvanuhariduse seminaril.

Eesti elukestva õppe strateegias on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on elukestvas õppes osaluse protsent 20. Statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2017. aastal tasemeõppes või koolitustel rekordilised 17,3 protsenti 25-64aastastest elanikest, mis on 1,6 protsendi võrra rohkem kui aasta varem.

Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ütles, et täiskasvanud õppijate hulga suurenemine näitab, et enesetäiendamise võimalused on üha kvaliteetsemad, paindlikumad ja inimestele paremini kättesaadavad.

Ministeerium jätkab selgi aastal tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste pakkumist Euroopa sotsiaalfondi toel. Kursused on mõeldud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad nüüdisajastamist. Ida-Virumaale on planeeritud 159 kursust 2351 õppijale. Täpsemat infot kursuste kohta saab Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest.