Korruptsioonikomisjon: Ida-Virumaal on poliitkultuurist teistsugune arusaam

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanus Marrandi sõnul on Narva ja Kohtla-Järve võimulolijatel muu Eestiga võrreldes teistsugune arusaam opositsiooni rollist. 

PEETER LILLEVÄLI
Jaanus Marrandi sõnul on Narva ja Kohtla-Järve võimulolijatel muu Eestiga võrreldes teistsugune arusaam opositsiooni rollist. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Kahel päeval Ida-Virumaa suuremaid omavalitsusi külastanud riigikogu korruptsioonivastane komisjon tunnistas Põhjarannikule, et nende mulje järgi on Narva ja Kohtla-Järve omavalitsuses teistsugune arusaam poliitilisest kultuurist ja seaduste tõlgendamisest kui mujal Eestis. 

"Kõige huvitavam nende kohtumiste puhul oligi see, et demokraatiast on arusaam siin piirkonnas kuidagi väga erinev mujal Eestis valitsevast," tõdes komisjoni liige Jaanus Marrandi (SDE).

Omavalitsus ei kuulu koalitsioonile

Komisjoni liikmed tõid näiteks olukorra, kus Narva volikogu 31 liikmest 6 ei kuulu ühtegi komisjoni, ehkki seadus neile seda tagab. "Narvas öeldi selle peale: aga mida me saame teha, kui volikogu liikmed ei hääletanud nende komisjoni kuulumise poolt?" sõnas Marrandi.

"Ütlesime selle peale, et kuidas te saate tõlgendada seadust, kui see ütleb, et kõigil on õigus kuuluda komisjoni. See on niivõrd elementaarne. Volikogu esimees Aleksandr Jefimov küsis seepeale, et kuidas see üldse puutub korruptsioonivastasesse seadusesse. Aga see on ju esimene asi, et omavalitsuse tegevus on läbipaistev, et toimub diskussioon, sest omavalitsus ei kuulu koalitsioonile, vaid kõikidele kodanikele, mida võrdselt esindavad kõik rahvasaadikud," sõnas Marrandi.

Komisjoni esimees Andres Herkel (Vabaerakond) ütles Põhjarannikule, et Ida-Virumaa kohaliku poliitika eripära on veel see, et kui mujal on elementaarne kirjutamata reegel, et revisjonikomisjoni tööd juhib opositsioon, siis siin piirkonnas nii ei tehta.

Keskerakondlasest riigikogu liige Anneli Ott, kes kuulub ka Võru volikokku, ütles, et opositsiooni tõrjumine pole siiski erakondlik reegel. "Võrus on Keskerakond võimul ja seal pole kordagi isegi sellist küsimust tekkinud, et opositsiooni tõrjutaks."

Hagi Solovjovi vastu

Herkeli sõnul jäi talle Narvas mulje, et enamik omavalitsuse esindajaid ei poolda tegelikult opositsiooni eemaletõukamist. "Isegi linnasekretäri ja linnapea suhtumisest jäi mulje, et nad tahaks öelda: poisid, lõpetage see jama seal volikogus ära," rääkis Herkel, kelle sõnul oli vaid paar inimest opositsiooni küsimuses teist meelt, sealhulgas volikogu esimees Aleksandr Jefimov.

Komisjoni liikmete sõnul tuli neil kohtumisel Kohtla-Järve võimudega jutuks ka korruptsioonis süüdi mõistetud endise linnapea Jevgeni Solovjovi kohtuasi, kelle puhul jäi kohtus tõendatuks linnale hiigelkahju tekitamine ning kelle suhtes linn pole rahanõuet esitanud. "Meile kinnitati, et selle kuu jooksul läheb hagi Solovjovi vastu teele," lausus Herkel.

Ta kinnitas, et Jõhvis tundusid arusaamad ja olukord Kohtla-Järvest ning Narvast erinevat. "Kui viimastes on kogu võim ja ametikohad kindlalt tsementeeritud, siis Jõhvis, tundub, on olukord kaldunud teise äärmusesse. Võimujooned võivad iga hetk muutuda, mis võib tähendada ka omavalitsusele kuuluvate asutuste juhtide väljavahetamist," sõnas Herkel.

Samas tõdesid korruptsioonikomisjoni liikmed, et nii Narvas kui Kohtla-Järvel  oli tajutav omavalitsusjuhtide mure oma linna viletsa maine pärast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles