Kohtla-Järve SOS-lasteküla on Baltimaades ainulaadne

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Kohtla-Järve SOS-lasteküla pidulikku lindi läbilõikamist avanes võimalus külastada perekortereid. Pereema Irina Talpas ootas boršisupiga koju viit last.
MATTI KÄMÄRÄ
Pärast Kohtla-Järve SOS-lasteküla pidulikku lindi läbilõikamist avanes võimalus külastada perekortereid. Pereema Irina Talpas ootas boršisupiga koju viit last. MATTI KÄMÄRÄ Foto: Põhjarannik

SOS-lasteküla pereema Irina Talpas keetis eile suure potitäie borši ja võinuks istuda koos viie lapsega lõunasöögilauda, kui korter poleks täitunud kontvõõrastega. Oli Kohtla-Järve SOS-lasteküla ametlik avamine ja erandkorras avati sel puhul ka perekorterite uksed. 

Järve linnaosas Mõisa teel asuva viietoalise kodu perenaine Irina Talpas oli suurest tähelepanust kohmetu, aga igati külalislahke ja valmis küllatulnute uudishimu rahuldama. Tema kasvatada on viis endist Kohtla-Järve lastekodu last; oma uude koju kolisid nad vahetult enne jõule.

Läheduse loomine 

"Kõik on hästi. Eriti hea meel on heade suhete üle lastega − käisin nendega tutvumas juba siis, kui nad lastekodus elasid. Lapsed on vanuses 5-17."

Talpas, kes on üles kasvatanud kolm oma last, kinnitas, et lasterohkuses pole temale midagi uut. "Keskmisel lapsel oli nii palju sõpru, et kodu oli pidevalt lapsi täis. Olen kunagi ka lasteaias töötanud."

SOS-lasteküla pereemaks kandideeris ta juhuse tahtel. "Käisime mehega koos töömessil. Kui mees sattus SOS Lasteküla boksi juurde, kutsus ta kohe mind, et see on midagi minu jaoks," meenutas Talpas.

Mees, kes pole küll SOS-lastekülas palgaline, elab samuti perekorteris. Nende elurütm on selline, et kümme päeva tööl ja viis vaba. Puhkepäevadel asendab perevanemaid tädi.

"Kui me viimati pärast puhkepäevi koju tulime, ütlesin lastele, et igatsesin nende järele. Kõige vanem poeg ütles selle peale: "Aga kui te teaksite, kuidas meie teie järele igatsesime!"

Talpase sõnul on lapsed uue koduga hästi kohanenud, aga nende omavahelised suhted vajavad veel järele aitamist. "Kahe poisi suhted polnud juba lastekodus kõige paremad. Üritame nüüd, et nad sõbruneksid, aga see on päris raske."

Külastatud Mõisa tee korter on üks neljast, kuhu lapsed on pärast Kohtla-Järve lastekodu reorganiseerimist elama asunud.  Kodud asuvad eri majades ja linnaosades − ametlikult nimetatakse seda Eesti ja kogu Baltikumi esimeseks integreeritud lastekülaks.

"22 lapsel on nüüd olemas kõik tingimused, et kasvada nii, nagu kasvavad tavalised lapsed oma pärisemade-isade juures," rõõmustas SOS Lasteküla patroon Kristi Kallas.

Ka Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko arvab, et vanemliku hooleta lapsed saavad nüüd elluastumiseks paremad kaardid.

"Oleme väga õnnelikud, et SOS Lasteküla juhtkond tuli meile koosööd pakkuma. Sellest on möödas juba peaaegu kolm aastat. Selle aja jooksul otsisime elamispindu, samuti õpetati välja tublid emad ja isad, kes võtsid enda peale lastekodulaste kasvatamise. Kui laps kasvab peres, saab ta rohkem tähelepanu ja temaga tegeldakse kindlasti rohkem," rääkis Jantšenko.

Kohtla-Järve linn investeeris lasteküla rajamisse 100 000 eurot; SOS Lasteküla 245 000 eurot, avades ühtlasi Eestis viienda lasteküla.

"Kohtla-Järvel sai otsustavaks linnavalitsuse valmisolek panustada. Läheme lasteküla arendama ainult siis, kui kohalik omavalitsus siiralt huvi tunneb. Kui meil on kõhklused asukoha või omavalitsuse tegeliku soovi suhtes, siis me seda ei tee. Põhjus on väga lihtne: me ei taha väga palju investeerida majadesse, vaid pigem kulutame raha laste arendamiseks," selgitas SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro.

Veel paremad tingimused 

SOS Lasteküla on küll Eestis tegutsenud juba 23 aastat, aga Kohtla-Järvel saadi uue kogemuse võrra rikkamaks.

"Otsisime võimalusi muuta laste ja perede elu veel paremaks ning lapsekesksemaks. Kuigi pered on igas lastekülas hoitud ja elavad igati täisväärtuslikku elu, tundus, et kindlasti saab pakkuda veel paremaid tingimusi, suurendada perede privaatsust ja sellega teadmist, et ollaksegi täiesti tavaline pere," märkis Oro.

Kadri-Ann Mänd, kes juhib nii Kohtla-Järve kui Narva-Jõesuu SOS-lasteküla, tõdes, et perelähedased tingimused on mõlemas.

"Narva-Jõesuus on majad kahekaupa ja lasteküla ei ole päris kogukonda ära peidetud, aga siiski mingil määral integreeritud. Kui küsida kohalike elanike käest, siis nad ei pruugi üldse teada, kus lasteküla asub."

Kohtla-Järvel pole perekodud üldse mingil viisil äratuntavad. Perele tähendab see täielikku privaatsust.

Uutesse kodudesse kolimine venis aga nii lastele kui perevanematele oodatust pikemaks.

"Juba aasta varem räägiti lastele, et nad kolivad oma koju ja neid hakkavad kasvatama perevanemad, kellel on abiks tädi. Personali värvati ka juba 2016. aasta kevadel. Inimesed olid kuigi kaua ooteajal, aga siis võtsime nad töövõtulepingutega tööle: nad hakkasid käima lastega tutvumas ja praktikal," rääkis Mänd.

Viivituse põhjuseks olid raskused leida peredele sobivad elamispinnad, mida toetajate ja annetajate abil remontida.

"Meil olid kindlad nõudmised. Esiteks pidi korter asuma esimesel korrusel, et laste jooks võimalikult vähe naabreid häiriks. Teiseks pidi olema hästi toimiv korteriühistu. Kohtla-Järvel on küll palju tühje kortereid, kuid enamasti asuvad need majades, mis on kehvas seisus või väheste elanikega. Lisaks oli meil vaja kõrvuti asuvaid kortereid, mida kokku ehitada. See tegi otsingud keerulisemaks, aga koostöös linnavalitsusega leidsime me lõpuks sobivad elamispinnad," ütles Mänd.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles