Ida-Virumaal saab geenidoonoriks hakata Jõhvis ja Narvas

SYNLAB Eesti Ida-Viru piirkonna kliendihaldur Hille Nilbe ütles, et geenidoonoriks saamise vastu on suur huvi. Ise teeb ta seda eelkõige oma lastele mõeldes. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Geenidoonorluse avapäeval loovutasid verd kümned idavirulased, et osaleda saja tuhande geeniproovi kogumise projektis. 

Jõhvi keskraamatukogu peaspetsialist Anne Kippar oli esmaspäeva ennelõunal − geeniprojekti startimise päeval − esimene, kes SYNLAB Eesti Jõhvi laboris geenidoonorina verd loovutas. Ta tegi seda nii soovist aidata kaasa riikliku terviseprojekti õnnestumisele kui ka huvist enda terviseandmete vastu.

Haiguste pärast

"Kui aastaid tagasi oli esimene geenidoonorite kampaania, olin lapsega kodune ja jäin sellest kõrvale. Pärast kahetsesin ja nüüd avanes suurepärane võimalus selles osaleda. Minule on oluline hiljem teada saada, millised ravimite toimeained mulle sobivad ja millised mitte (personaalsed geenikaardid valmivad 2019. aasta alguses − toim.)," rääkis Kippar.

SYNLAB Eesti Ida-Viru piirkonna kliendihaldur Hille Nilbe ütles, et esmaspäeval käis Narva laboris 29 ja Jõhvi laboris 27 geenidoonorit. Aga huvitundjaid oli märksa rohkem. "Näiteks küsiti, millised andmed sealt tulevad ja kui kiiresti need kätte saab. Küsime kõigilt üle, kas nad on geenidoonoriks registreeritud, sest muidu ei saa hiljem oma andmetele ligi."

Ise otsustas ta hakata geenidoonoriks eelkõige oma lastele mõeldes. "Inimesed tulevad geenidoonoriks ikka põhiliselt haiguste pärast, et neid ennetada ja paremini ravida."

Verevõtuks aega broneerima ei pea. Soovitatav on olla enne vere loovutamist neli kuni kuus tundi söömata-joomata.

"See pole geeniuuringuks oluline, aga kui geeniuuringu käigus tekib vajadus lisauuringuteks, näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste vereanalüüsiks, on täpsemate tulemuste jaoks parem olla enne seda söömata," selgitas SYNLAB Eesti turundusjuht Gerly Kedelauk.

Ida-Virumaal ongi võimalik geenidoonorina verd loovutada SYNLAB Eesti kahes laboris. Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre ütles, et haigla vereteenistus pole projekti kaasatud.

2. aprilli hommikuks oli veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee oma nõusoleku geenidoonoriks saamiseks allkirjastanud rohkem kui 25 000 inimest üle Eesti. Geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul teeb nii suur geenidoonoriks soovijate hulk rõõmsaks ja uhkeks, ent samas seab oodatust suurem huvi projekti läbiviijad ka väljakutsete ette.

Tartu ülikooli genoomikainstituudi direktori, professor Andres Metspalu sõnul on geeniproovi andmine kiire, lihtne ja tasuta. Tulemustest saab tulevikus kasu nii geenidoonor ise kui ka Eesti tervishoid tervikuna. Geenivaramus on juba praegu hoiul üle 52 000 Eesti inimese geeniproovi.

"Oleme Geenivaramus alustanud varasematele geenidoonoritele nende personaalsete riskihinnangute vahendamist. See on hea näide teaduse ülekandest praktilisse meditsiini, Eesti on siin selgelt maailmas pioneer," rõhutas Metspalu.

Ettevaatav projekt 

Tervise arengu instituudi teadusdirektor Toomas Veidebaum märkis, et 100 000 geeniproovi kogumise projekt on ettevaatav.

"Täna me ei pruugi isegi veel osata ette näha kõiki võimalusi, mida see tulevikus luua võib. Küll aga on Eestil juba olemas võimekus geeniproovid koguda, eraldada neist informatsioon ning arendada meie digitaalseid infosüsteeme nii, et seda infot oleks võimalik edaspidi kasutada innovaatilises isikupõhises ennetuses ja täpses ravis."

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi toel algatatud geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus meie inimestele paremat ja õigeaegset ravi.

"Eesti peab sihiks seadma, et tulevikus oleksid kõikide inimeste geeniandmed geenivaramus ja selle kaudu ka tervise infosüsteemis. Et iga kord, kui inimesel on mõni tervisemure ja ta pöördub arsti poole, oleks arstil olemas ka patsiendi geeniandmed, et teda täpsemalt ravida," ütles minister.

Valitsus eraldas geeniprojektile selleks aastaks 5 miljonit eurot.