Jõhvi kaalub uue koolimaja ehitamist

Ehkki poolesaja-aastane Jõhvi põhikooli hoone sai 2012. aastal soojapidava ja rõõmsavärvilise fassaadi, ei kindlusta see talle eluõigust, kui vallal õnnestub õppekeskkonna uuendamiseks toetust saada. "Kui, siis juba uus koolimaja uute ruumilahenduste ja võimalustega," arvas direktor Liina Mihkelson. MATTI KÄMÄRÄ

FOTO: Põhjarannik

Eesti põhikooli uuendamiseks toetust küsiv Jõhvi vald on õppekorpuse renoveerimisele asunud eelistama selle lammutamist ja uue ehitamist. Erinevalt vene põhikoolist, kus ümberehitustööd praegu käivad.

Jõhvi vald soovib saada koolivõrgu korrastamise programmist toetust, et teha vene põhikooli järel korda ka eesti põhikool. Selleks esitati mullu sügisel sihtasutusele Innove eeltaotlus, mille sisuks oli olemasoleva õppekorpuse renoveerimine.

Kinnas visati tagasi 

Hiljuti sai vallavalitsus eeltaotlusele vastukirja, kus paluti oma plaane täpsustada.

"Küsiti, kas jääme ümberehitamise soovi juurde, kuidas me seda täpselt ette kujutame ja mida võtame ette ülejääva pinnaga [toetuse taotlemisel tuleb arvestada ministeeriumi etteantud ruuminormidega, mille järgi tuleks koolil loobuda õppekorpuse kahest korrusest − toim.]. Või kavatseme vana koolimaja hoopis maha lammutada ja selle asemele uue ehitada," vahendas valla arendusnõunik Rein Luuse.

Eelmisel nädalal võtsid seda arutada kooli ja hoolekogu esindajad, vallavalitsuse ning volikogu liikmed.

"See polnud otsustamise koosolek, aga kõik said kaasa mõelda. Seal jäi kõlama, et ettekirjutatud pinnanormatiive arvestades oleks kõige mõistlikum õppekorpus maha lammutada ning uus ja kompaktne hoone asemele ehitada," märkis Luuse.

Jõhvi põhikooli direktori Liina Mihkelsoni sõnul kasutati eeltaotluses sama loogikat nagu vene põhikooli uuendamisel, et õppetööst ülejäävale pinnale tulevad muud asutused. Praegusel juhul oli juttu raamatukogu lasteosakonnast.

"Kuna jäi mulje, et ministeerium sellist varianti enam ei poolda, oli laual kolm varianti: kas taotlus üldse tagasi võtta ja ajapikku oma jõududega midagi teha, lammutada õppekorpuse kaks korrust või plats puhtaks ja uus peale. Kellelgi ei tekkinud soovi kahte esimest varianti pikemalt arutada," tõdes Mihkelson.

Vajaduse õppepinda koomale tõmmata dikteerib vähenenud õpilaste arv. 1967. aastal, kui koolihoone avati, pidi see mahutama 1400 õpilast. Praegu õpib koolimajas, kust gümnaasiumiaste lahkunud, üle 500 lapse ning ministeerium näeb ühele õpilasele ette 7,2 ruutmeetrit. Väiksema suurusega klassiruume on aga ehitusspetsialistide hinnangul olemasolevas koolimajas keeruline rajada.

Vene põhikoolis mindi renoveerimise teed, ent Luuse sõnul on kaks koolimaja ehituslikult erisugused.

"Vene kool on karkassehitis, kus on kergem seinte asukohta muuta. Eesti põhikooli hoones on kandvate seinte lammutamine raskem. Uues hoones saaks klasside asetuse ja koridoripinna uut moodi välja mängida ning seinad, mida ei tohi lammutada, poleks takistuseks. See annab arhitektidele vabad käed, et uute normide alusel maksimaalne välja pigistada," arvas arendusnõunik.

Sajad tuhanded korstnasse? 

"Praegu on kõik seda meelt, et kui, siis juba uus koolimaja uute ruumilahenduste ja võimalustega," lisas koolijuht.

Uue hoone eelistamist ei mõjuta ka asjaolu, et 2012. aastal soojustati koolimaja fassaad ja sokkel ning selleks kulus saastekvootide müügist saadud rahast sadu tuhandeid eurosid.

"Meil ei ole valikut: kahe korruse konserveerimist ministeerium ei poolda. Kui kaks korrust maha võtta, oleks fassaad ikka rikutud ja kool jääks ka visuaalselt rääbakas," tähendas Mihkelson.

Koolihoone lammutamise korral kaalutakse spordisaali ja aulakorpuse allesjätmist, millest võiks saada ruumipuuduses spordihalli osa.

"Kui Jõhvi taotlusele tuleb positiivne vastus, oleks reaalne, et lammutustööd algaksid järgmisel kevadel. Naersime, et tuleva aasta mais toimub vilistlaste kokkutulek ja siis saaks iga soovija endale mälestuskivi kaasa," rääkis Mihkelson.

Raha saamine pole aga sugugi kindel.

"Tahtjaid supikausi taga on poole rohkem kui raha, aga protsess läheb edasi sellega, et teeme 9. aprilliks ettepaneku uue hoone ehitamiseks. Eskiisi esialgu juurde ei nõuta. Piirdume Exceli tabeliga, kuidas etteantud pind saavutatakse ja milline on arvestuslik maksumus," selgitas Luuse.

Arvestades õpilaste arvu, on Jõhvil võimalik taotleda maksimaalselt 3,2 miljonit eurot. Põhitaotluse saab esitada alles siis, kui valitsus kinnitab nimekirja omavalitsustest, kellele see õigus antakse. Selleks võib kuluda kuid.

Tagasi üles